Jäneda mõis on kuulunud paljudele baltisaksa suguvõsadele, kellest viimased olid von Benckendorffid. Nende ehitatud ongi praeguseni säilinud mõisa peahoone (ehitatud 1915) ning abi- ja kõrvalhooned. Kultuurilukku on läinud Jäneda viimane mõisaproua Maria Zakrevskaja-Benckendorff- Budberg, kelle elu oli täis seiklusi ja lähedasi suhteid selliste kuulsate meestega nagu R. B. Lockhard, M. Gorki ja H. G. Wells jt, mis on heaks materjaliks olnud nii kirjanikele kui ka filmitegijatele. 1934. a. suvel viibis Jänedal kirjanik H. G. Wells, kes lõpetas seal oma memuaaride kolmanda köite. Foto: põllumajandus.ee
Esimene Põhja-Eesti Põllutöökeskkool loodi Eesti Vabariigi sünniaastal ning üks selle asutajatest ning kooli kuraator oli Konstantin Päts. 1921. aastal toodi põllutöökool Tallinnast Jänedale, kus ta tegutses 2000. aastani. Erinevatel aegadel õpetasid või õppisid koolis sellised riigimehed nagu Tõnis Kint, Kaarel Liidak, Jaan Raamot, August Miljan, Ants Käärma ja Arnold Rüütel.
Jäneda Põllutöökooli 100. aastapäeva tähistati 18. augustil. Samalaadne üritus toimus ka kümne aasta eest, kui peeti kooli üheksakümnendat aastapäeva. Üritus algas kooli hümni „Pea konkurentsita on meie Jäneda“ laulmisega. Avasõnad ütles Tapa vallavanema Alari Kirt. Seejärel avati kooli seinal mälestustahvel 28 Jäneda Põllutöökeskkoolis õppinud või siin õpetanud soomepoisile.
Ühe kooli kohta on see päris suur arv ja näitab, et siin koolis valitses isamaaline vaim ja hõimuvendlus. 3 Jäneda koolipoissi – Johan Parts, Kaarel August Karimäe ja Helmut Valentin Kohal – läksid soomlastele appi juba Talvesõja ajal ja Helmut Valentin Kohal käis 1940. aasta mais-juunis vabatahtlikuna sakslaste vastu sõdimas ka Norras. Kaarel August Karimäe sai surma Soome Jätkusõja ajal 1944. aasta suvel Kauhimäel. Enamus Jäneda soomepoistest pöördus 1944. aasta augustis tagasi Eestisse, et sõdida siin kodumaa vabaduse eest pealetungiva Punaarmee vastu. 19. septembril langes Jõgeval vänrikki Toomas Vaas. Tõnu Kuusk langes Saksamaal. August Feliks Lehiste oli pärast sõda metsavend. Nõukogude võimud vangistasid 4 Jäneda soomepoissi, 9 mehel õnnestus aga pärast sõda pääseda vabasse maailma.
Ainult üks Jäneda soomepoistest on veel elus. 16. augustil tähistas Hageri hooldekodus oma 96. sünnipäeva Elmar Pajus. Tervis ei võimaldanud tal küll Jänedale kohale tulla, kuid kohalolijad tervitasid teda tugeva aplausiga.
Soomepoiste tahvli õnnistas Ambla kiriku õpetaja Tõnu Linnasmäe. Seejärel lauldi Tiiu Tikerberi juhatusel ja Lehtse Kammerkoori eestvedamisel Eesti hümni. Tahvli juurde asetati pärjad ja lilled. Pärast tseremooniat tehti lossi peaukse ees ühispilt. Kuna osavõtjaid oli palju, siis tuli kõikide pildile saamiseks kasutada drooni.
Enno Must tutvustas külalistele lossis ülesseatud aastapäevanäitust. Niinimetatud presidendi klassiruumi kogunesid vanemate lendude vilistlased ja seal avati kooli vilistlase Ivo Ridalaane tehtud Arnold Rüütli portree. See oli suureks üllatuseks president Rüütlile, kes esines omalt poolt pikema tänukõnega. Helilooja Urmas Sisask tutvustas äsja renoveeritud planetaarium-kontsertsaali ja andis väikese kontserdi. Seejärel esitles ürituse peakorraldaja Georgi Särekanno koguteost „Jäneda Põllutöökeskkool 1918 – 2000 II. Eesti esimene keskastme põllutöökool 100. Uurimusi, mälestusi, saatusi.“, mis oli jätkuks 2004 ilmunud raamatule „Jäneda Põllutöökeskkool I. 1918– 2000“, mis ilmus kümne aasta eest ja tänaseks läbi müüdud. Mõlema köite koostaja on Georgi Särekanno, sealt leiab õpetajate ja lõpetajate nimekirja, artikleid kooli ajaloost, mälestusi, hulgaliselt fotosid jne. Ürituse ametliku osa lõppedes järgnes vabas vormis koolisimman Musta Täku Tallis koos vilistlaste etteastete ja tantsuga.
Peep Pillak
