Eelmisel nädalal ilmus teoloogi ja filosoofi Toomas Pauli artiklikogu „Tõe lõpututel tagamaadel“, mis sisaldab autori esseistlikke sõnavõtte aastatest 2008–2017.
Tegu on teosega, mis koondab Toomas Pauli mõtisklusi, tähelepanekuid ja seisukohti elulistel ja päevakajalistelgi teemadel. Enamik kogumikus trükitud kirjutisi on ilmunud kümmekonna
aasta jooksul ajalehtedes ja – kirjades Maaleht, Eesti Päevaleht, Postimees ja Õpetajate Leht või Looming.
Hinnatud kultuuriloolane ja literaat, aastakümneid kirikuõpetaja ametit pidanud Toomas Paul mõtiskleb kirjatükkides nii kaugete kui ka lähedasemate valupunktide üle ning pakub oma seisukohtadega sageli lohutust paljudele, osates füüsikahuvilise vaimulikuna ühendada pealtnäha vastandlikudki mõtted ja pooled.
„Toomas Pauli esseed, enamik ajalehe piiratud formaadist tingituna kaasmõtted-fragmendid, toovad raamatuks koondatuna ometi esile mõtleja sisemise intentsiooni, mis on olemas ka igas üksikessees eraldivõetuna. Täheldada, valgustada, (kaasa) tunda. Kui teda järjepanu lugeda, seejuures doseerituna nagu ravimit võttes, siis leiad ühtäkki end võrdluselt: need on tilgad, mis järjekindlalt langedes võivad murendada kivi. Pole kahtlust, meile kulub ära Pauli kohal- ja kõrvalolek,ˮ ütleb raamatule järelsõna kirjutanud Rein Veidemann.
Toomas Pauli varasemaid mõtteid ja kirjasõna on saanud lugeda näiteks kogumikest „Kusagilt kumab valgust“ (1995), „Maise matka poolel teel“ (1996), „Sinu tahtmine sündigu“ (1997), „Põuapäikese paistel“ (2002), „Kirik keset küla“ (2003), „Haihtunud hingede aeg“ (2006), „Kontide kasulikkus“ (2006), „Pastišš ja popurrii“ (2007), „Uskmatu Tooma lugu“ (2009), „Seitse sabasulge“ (2009), „Totrus ja tähendus“ (2010), „Usalda ennast“ (2015). Ka on ta koostanud väärika teose „Eesti piiblitõlke ajalugu“ (1999).
Vastse kogumiku järelsõna autor on Rein Veidemann, toimetaja Mari Klein, kujundaja Merle Moorlat. Raamatu annab välja EKSA.
