Rühm Hispaania geeniteadlasi on on ligi 20 aastat kestnud uurimistöö tulemusel leidnud viisi, kuidas ravida sisuliselt kõiki vähiliike ning seda patsientidele kurnavate kõrvaltoimeteta.
Vall D’Herboni vähiinstituudist spinn-off’ina väljakasvanud teadlaste rühm on suutnud juba hiirte peal edukalt tõestada, kuidas hävitada peaaegu kõigis inimeste kasvajarakkudes olev «kurja juur» ehk c-Myc onkogeensed valgud.
Kui tavarakkude puhul vastutavad kõnealused c-Myc valgud raku elutsükli aktiivse alustamise eest, siis kasvajarakkudes on nad kromosoomirikke tõttu sattunud valede geenide lähedusse, rikub sellega rakkude elutsükli ja muudab need kasvajalisteks.
Nüüd on hispaanlastest teadlaste töörühm leiutanud rakkusisenevad nn anti-Myc peptiidid ehk ravimi nimega Omo103, mis suudab Myc’i sidemed rakus lõhkuda mis iganes kasvaja staadiumis ega põhjusta seejuures ravialusele mingisuguseid kõrvalnähtusid ka pikaaegse ravi korral.
2014. aastal loodud teadlaste rühmitus ise kannab nime Peptomyc ning see on saanud juba kolm miljonit eurot investeeringuid nii erainvestoritelt kui riiklike toetustena. Töö ravimi loomisel algas aga palju varem.
«Ravim on tulemus minu 20 aastat kestnud geeniteraapiat puudutavale uurimistööle. See on järgmine samm ravimile Omomyc, mille lõin juba siis, kui olin alles tudeng Rooma La Sapienza ülikoolis,» ütles Postimehele Pariisis oma viimaseid töötulemusi tutvustanud Vall D’Herboni instituudi vanemteadlane ja mitme ülikooli professor Laura Soucek.
Tema sõnul pole enamik praegu kasutusel olevatest vähiravimitest eriti efektiivsed, on samas nimorganismile mürgised – nad tapavad nii tava- kui vähirakkusid – ning lisaks tekib kasvajal nende suhtes resistentsus. Põhjus on selles, et praegused ravimid proovivad võidelda funktsioonidega kasvajarakkudes, mis on kergesti asendatavad.
Peptomyci ravim läheb aga rakutuumas endas olevate funktsioonide kallale ja need on juba unikaalsed ja asendamatud. Lisaks ei hävita see inimese tavarakkusid, vaid kõigest aeglustab nende elutsüklit.
«Tavarakkudes «lülitatakse» Myc sisse ja välja vaid siis, kui see on kasvuks vajalik – olgu näiteks haava paranemisel või juuste kasvul. Mis toimub aga vähirakkudes, on see, et Myc ei astu enam sammugi tagasi ja püsib kogu aeg aktiivsena. Meie ravim leiab sellised rakud üles, tungib nende tuuma ja ründab Myc’i,» täpsustas Soucek.
Souceki sõnul on praegu seda lahendust testitud viisil, kui inimorganismist on kopsu- ja rinnavähi kasvajarakud üle viidud hiirte organismi ning ravitulemused on olnud hämmastavad.
Laura Souceki sõnul on Peptomyci ravim edukalt kasutatav ka koos seniste ravimeetoditega – kemo- ja immunoteraapiaga.
Lisaks on vähirakkudele omane neid immuunsüsteemile «nähtamatuks» muutev kest ning arvatakse, et ka selle loojaks on Myc. Kui nüüd Myc hävitada, muutuvad vähirakud immuunsüsteemile nähtavaks ja immunoteraapiaga ravitavaks.
«Kui kõik läheb edasi nii hästi, alustame esimeste inimeste katseravi juba aastal 2018 ning 2021. aastaks oleme valmis oma leiutise litsentseerima mõnele suurele ravimiettevõttele,» märkis Soucek.
Laura Soucek ja tema meeskond oli üks mitmest Euroopa säravamast medtech-ettevõtetest, mis tutvustasid eelmisel nädalal oma värskemaid saavutusi Pariisis Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstutuudi EIT korraldatud seminaril.
Oma arendustöid vähi vastu võitlemisel tutvustas ka Müncheni Ludwig Maximiliansi ülikoolist ja Berliini molekulaarfarmatoloogia instituudist välja kasvanud ettevõte Tubulis Technologies, mis on võtnud eesmärgiks välja töötada uuel tasemel konjugeeritud antikehasid (ADC).
Sakslaste toode kannab nime Tub-tag ning selle tehnoloogia on leidnud viisi, kuidas kaotada ära praeguste ravimite suurim probleem: ravimi ühendamisel antikehaga kaotab see suures osas oma mõjuefekti. Senised testid on näidanud, et Saksa teadlaste tehnoloogia abil kaotavad vähirakud täielikult oma struktuuri.
VES/PM
