Ära toitu mata, arvuta (calculate) toidu matat!
Oh, kooli/aeg! Sa tulid! Ruttu on vaja võikusid teha. VÕIKU on või/leib. Paljud eestlased söövad hommiku/söögiks võileiba. (Putru ja pann/kooke ja mune muidugi ka.)
Võileib hommikul võib tunduda naljakas, sest teie pool ookeani süüakse hoopis lõuna ajal, kesk/päeval võileibu. Ja tavaliselt on need kodunt kaasa toodud. Soe kooli/lõuna, mida Eesti laste/aedades ja koolides pakutakse, ei ole kunagi võiku. Seal on iga/sugu suppe ja muud toekat (substantial) ja rukki/leiba alati kõrvale, aga mitte võikusid. Kui õhtul koolist koju jõuad, vaat, siis on taas võiku kiire keha/kinnitus (söök). Või õhtu/pimeduses sooja tee/tassi kõrvale.
Nagu näha, tuleb nende tegemisel ette üllatavalt palju matemaatikat, ehk MATAt, nagu kooli/noored ise lühendatult ütlevad. Matemaatika lühend võiks ju olla MATE, aga ei, mate on hoopis üks teemoodi jook kuivatatud mate/puu lehtedest, mis pärineb Lõuna-Ameerikast.
Sõna mate (hääldatakse ma-tee – rõhk viimasel silbil) tuleb ketšua/keelsest sõnast “MATI”, mis tähendab pudel/kõrvits (bottle gourd, calabash). Nii et Peruus, kus ketšua (Quechua) keelt räägitakse, et ole Mati poisi ja mehe nimi vaid hoopis vana kultuur/taim, mille seest (eelnevalt õõnestatuna (hollowed out) ja kuivatatuna) mate/piirkonnas elav guaranii põlis/rahvas seda jooki jõi – see/pärast hakkasidki hispaania vallutajad nimetama jooki mateks. Matel on ka eriline kõrs (straw) mille nimi on bombilla, bomba või massasa, olenevalt kas sa räägid hispaania, portugali või araabia keelt. Mate/kõrre otsas on väike sõel (sieve), et mate(lehtede) puru ei satuks suhu (suu sisse). Huvitav, kui tilluke protsent mate-purust siiski jõuab läbi sõela suhu?
Subscribe
Gain access to all our Premium contents.More than 100+ articles.
You have option to buy either 24h subscription or 1 year digital access for all articles
