USA ja Venemaa suhted ei muutu lähiajal paremaks ning seda vaatamata kahe riigipea kohtumisele Hamburgis G20 raames, leiavad analüütikud. President Donald Trump võib tahta personaalset head läbikäimist Vladimir Putiniga, kuid see ei muudaks oluliselt kahe riigi suhteid, kirjutab ERR väliskommentaator Tarmo Maiberg.
USA ja Venemaa suhted püsivad vaatamata riigipeade silmast silma kohtumisele Hamburgis halvad. Enam kui kaks tundi kestnud vestlus G-20 tippkohtumise kõrval oli võidupunkt Venemaale, kuid mitte midagi enamat, sest lahendusi probleemidele nagu Ukraina või Põhja-Korea ei tulnud, ütles ERR uudistele endine USA presidendi Venemaa erinõunik Thomas Graham.
“President on administratsioonis võtmemängija ja tal on oluline roll välispoliitika kujundamisel. Kuid meil on ka pikaaegne riikliku julgeoleku aparaat, millel on välispoliitika kujundamisel ja elluviimisel oluline tähtsus. Mitmelgi korral on sel riiklikul julgeoleku aparaadil olnud ülesanne muuta liidrite sõnumit, arvestades suhete karmi reaalsust,” selgitas Yale’i ülikooli Jacksoni välispoliitika instituudi vanemteadur Thomas Graham.
Väga heaks Trumpi välispoliitika kogenematuse näiteks oli väidetavalt Venemaaga “ühise küberüksuse” loomise teade, millest ta pärast kriitikalainet loobus. Oluliselt mõjutab välispoliitikat ka Ühendriikides kestev uurimine, kas, kes ja kui palju suhtles Trumpi lähiringkonnast Venemaa esindajatega.
“Trumpi administratsiooni pingutus luua parem ja sõbralik suhe Moskvaga mureneb USA avalikkuse uurimise all. Kardan, et USA ja Venemaa suhted jäävad lähitulevikus päris halvaks. Sellel on globaalne mõju ja kindlasti mõjutab see ÜRO diplomaatiat,” nentis Euroopa Välissuhete Nõukogu vanemteadur Richard V Gowan.
USA välispoliitiline kurss jätkab aga peaaegu sama joont kui Barack Obama ajal. Võib-olla isegi karmimat, kui vaadata näiteks riigi ÜRO suursaadiku Nikki Haley sõnavõtte julgeolekunõukogus.
“Julgeolekunõukogu poliitika muutus ebameeldivaks ja halvatuks Obama aja lõpus. Suursaadik Haley on olnud väga karm Venemaa suhtes, isegi karmim kui president Trump Washingtonis. Seda ei saa vältida. Venelased on keerulised diplomaadid, nad on ÜRO-s tegutsenud väga vastikult, kuid see on vähemalt koht, kus saab välja tuua nende kohatu käitumise ja agressiivsuse,” lausus Gowan.
USA senatis on heaks kiidetud Venemaa vastaste sanktsioonide karmistamine, kuid eelnõu on jäänud toppama esindajatekojas, rahvusvaheliste energiaettevõtete pärast. “Enamik suurtest projektidest on nii keerulised, et neid ei võta vastu üks ettevõte, vaid konsortsium. Senati eelnõu on kirjutatud nii, et USA energiakompanii ei saa osaleda näiteks Brasiilia ranniku projektis, kui Rosneftil on väike osalus,” selgitas professor Thomas Graham, kes usub, et lähiajal kiidab USA kongress siiski uued sanktsioonid heaks.
