Eesti Vabariigile tehakse palju kingitusi tema 100. sünnipäeva puhul. Eesti maakonnad, linnad, külad, organisatsioonid, eraisikud ja teised on ennast kirja pannud kingituste koduleheküljele. Välismaalt on ka kinke tulemas. Üks kõige suurematest paistab olevat ESTO 2019, mis toimub Helsingis, Tartus ja Tallinnas just enne laulupidu.
Ameerika Ühendriikides ja mujal tähistavad väliseestlased pidulikult Eesti Vabariigi aastapäeva. 24. veebruaril toimuvad üle Ameerika üritused, on korraldatud mõned uhked galad või pidulikud õhtud, teised on kodused kokkutulekud perekondadele ja lastele. Need sündmused ei ole piiratud selle ühe päevaga, vaid toimuvad kogu aasta.
Eesti annab ka oma panuse välismaale. Sel aastal tulevad Eestist mitmed esinejad ringreisidele. Esmakordselt on Washingtonis Rahvusgalerii kunstimuuseumis eestlasest renessansskunstniku Michel Sittowi maalide näitus. Rahvuskaaslaste programm rahastab väliseesti projekte suuremas ulatuses sel aastal kui varem.
Õigustatult võtame osa ja tähistame Eesti sünnipäeva. Väliseestlastkonna pühendumine eestluse alalhoidmisele, mis kestab tänaseni, ja nõue Eesti vabastamiseks, mis kestis peaaegu 50 aastat, olid olulised tegurid, mis aitasid Eestil taasiseseisvuda. Eestlaste ja teiste baltlaste lobitöö hoidis alal USA Nõukogude Liidu okupeerimise mittetunnustamise poliitika, mis olid taasiseseisvusmise üheks toeks.
ESTOd avaldasid poliitilist survet igas riigis, kus need toimusid. Nende tähtsust on tunnustatud Eesti ajalehes Õhtuleht, milles ilmus sari “Sada sündmust, mis mõjutasid Eestit.” Nimekirjas 26. kohal on ESTOd. On oluline, et Eesti riik tunnustab väliseestlaskonna tähtsust.
Kuid ärgem unustagem neid kadunud ja kadumas põlvkondi, kes praeguse väliseestlaskonna lõid – meie vanemad ja vanavanemad ja juba vanavanavanemad – kes suure vaeva ja raskustega põgenesid ja kes tõid eesti vaimu endaga kaasa. Eesti juubelisündmuste raames võiks olla Eesti valitsuse kingitus Eestile ja meile kõigile uus riiklik tähtpäev, millal mälestatakse neid 80-90,000 põgenikku, kes 1944. a Eestist lahkusid ja kellest 6-7% hukkus tee peal. See päev võiks olla septembri lõpus ehk 24. september, mil peale Tallinna langemist 22. septembril langesid ka Pärnu ja Haapsalu Nõukogude Liidu vägedele ning viimane sakslaste ja sõjaväe evakueerimine Eesti pinnalt lõpule jõudis. Ametlik tunnustus sellele sündmusele on igati sobiv ja tähtis.
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides nimel tervitan teid igal pool, kus te kogunete Eesti 100. juubeli tähistamiseks. Meie hindame teie panust eestlusele! Soovime õnne ja edu Eesti Vabariigile ja eestlastele üle maailma.
Elagu Eesti!
Tervitades,
Marju Rink-Abel
ERKÜ esimees
