Emakeelepäeva peetakse 14. märtsil ka mitmetes välismaa koolides ja ülikoolides, kus eesti keelt õpetatakse.
Riias, kust Kristjan Jaak Peterson, kelle sünnipäeval emakeelepäeva tähistame, pärit oli, lugesid Läti Ülikooli eesti keele üliõpilased 14. märtsil Kristjan Jaagu mälestusmärgi juures eestikeelseid luuletusi, seejärel võttis üliõpilasi vastu suursaadik. Üritus toimus Läti Ülikooli eesti lektori ja Eesti saatkonna koostöös.
Riia Eesti Põhikoolis peeti emakeelepäeva juba möödunud nädalal. Kaasa lõi ka eesti lektor.
Helsingis algas emakeelepäev Latokartano Põhikooli külastusega. Eesti Instituudi, Eesti Suursaatkonna ja Tuglase Seltsi esindajad andsid koolile üle raamatukingituse ning lastele esines Mari Kalkun. Õhtul aga toimus Eesti Majas traditsiooniline seminar kõigile eesti keele hoidmisest huvitatud õpetajatele ja lapsevanematele.
Petseri keeltegümnaasiumis tähistati 15. märtsil emakeelepäeva eesti- ja setukeelsete laulude ja etteastetega juba 13. korda. See-kordsed esinejad kutsuti Eesti Rahva Muuseumist – lastega räägiti üldisest muuseumi tööst, rahvarõivastest, eesti rahvakalendri tähtpäevadest ja muuseumi abilistest.
Euroopas asuvad kümme eesti kooli (Hollandi, Hamburgi, Müncheni, Kopenhaageni, Londoni, Dublini, Berliini, Frankfurdi, Strasbourg’i, Kölni) korraldasid emakeelepäeva puhul suurema kokkutuleku aga juba 2.- 4. märtsil Eesti Koolis Hollandis Goudas. Lisaks eesti koolide esindajatele võtsid üritusest osa Hollandis elavad eestlased koos peredega. Kolme päeva jooksul külastati eesti kooli tunde, kuulati loenguid (Jüri Valge, Kersti Lepajõe, Reili Argus), vaadati Jaak Kilmi kommenteeritult filmi “Tallinna kilud” ning kuulati Lauri Saatpalu ja Peeter Rebase muusikat.
Ülikoolides viisid emakeelepäevaüritusi läbi eesti keele lektorid.
Leedus Vilniuse ülikoolis oli eesti keele õhtu osaks loeng ja etteütluse võistlus, Tšehhis Brno Masaryki ülikoolis kirjutati muuhulgas eestikeelseid luuletusi ja otsiti kauneimaid eestikeelseid sõnu. Varssavi ülikoolis analüüsiti koos eesti muinasjutte ja räägiti muinasjutukangelastest kui rahvusliku olemuse kajastajatest.
Maailmas räägib eesti keelt emakeelena hinnanguliselt 1 070 000 inimest, neist väljaspool Eestit vähemalt 150 000. Eesti keele õpetus-keskusi rahvuskaaslastele on maailmas üle 50, Eestist lähetatud õpetajad töötavad Riias, Petseris, Siberis Ülem-Suetukis ja Krimmis Aleksandrovkas.
Eestist lähetatud lektorid töötavad kümnes maailma ülikoolis: Pekingis, Göttingenis, Lvivis, Glasgows, Peterburis, Vilniuses, Brnos, Varssavis, Riias ja Pariisis. Kokku on aga eesti keelt võimalik ühel või teisel tasemel õppida enam kui 30 ülikoolis. Eesti keele õpet välismaal toetab Eesti riik läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi rahvuskaaslaste programmi ja akadeemilise välisõppe programmi raames, tegevusi viib ellu Eesti Instituut.
Lisateave:
Astra Teetlok
Raina Reiljan
Eesti Instituudi eesti keele ja kultuuri välisõppe koordineerijad
