Juta Kurmani austamine
Foto: Jaan Kuum
Pisut tuulisel ja vihmasagaratega kevadisel 4. mai pühapäeval toimus New Yorgi Lexington Ave. kirikus emadepäevale pühendatud jumalateenistus ja koosviibimine. Praost Tari oli valinud jutluse teemaks “Kalleim pärandus”, tõstes esile õpetusi ja usku ning vaimset varandust, mida emad-isad ning vanavenemad lastele edastavad oma eeskuju, hoole ja armastuse kaudu. Sest tulutud on õpetussõnad lastele kui neid ise ei järgita.
Austati koguduse kõige vanemat ema – legendaarset eesti keele õpetajat Juta Kurmanit, kes lahkub New Yorgist järgmisel nädalal ja siirdub elama pojatütrele lähemale Ithacasse, NY. Solist Kristi Roosmaa-Tootell esitas südamlikult Erik Veski oreli saatel: “Mu süda usub õnne” (Anna Haava /Piret Rips), Koidula “Ema süda” ja pühendas viimase laulu Juta Kurmanile, esitades altari ees Erik Veski klaveri saatel imeilusa Piret Ripsi loomingu “Näita teed”.
Pärast teenistust osales pisut üle kolmekümne koguduse liikme kiriku all saalis koosviibimisel ja nautis Tuula Malmi maitsvaid sööke. NY Eesti Seenioride ringi esinaine Laine Tigane esitas Juta Kurmani auks luuletuse ja andis üle kimbu punaseid roose. Juta Kurman oma sõnavõtus tänas kõiki meelespidamise eest, tuletas meelde mõningaid hetki ajas, mil ta lõpetas Tallinnas konservatooriumi ja oli eriti õnnelik, et on olemas noorema põlve järeltulijaid nii hea võime, ande ja lauluhäälega. Pastor Tari heade soovidega Juta Kurmanile ühinesid koosviibijad lahkumislauluks “Nii ajaratas ringi käib”.
Aime Andra
