Tuhala nõiakaev keeb. Foto: looduskalender.ee
Suvisel nädalavahetusel või puhkuse ajal tasub külastada Eestimaa imekauneid ja hea energeetikaga väepaiku. Loe, millised on kohad, kuhu võiksid sel suvel sammud seada.
Tuhala nõiakaev, allikad ja energiasammas
Tuhala ümbruse maastik annab tunnistust põlisest asustusest, mida arvatakse ligi 3000 aasta vanuseks. Harju maakonnas Tuhalas on lisaks nõiakaevule, mis on üks unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas, veel kultuskive, kivikalmeid ja hiiepaiku. Tuhalat on rahvasuus Nõiavallaks kutsutud ning usutud, et võpsikus kalpsavad nõiutud kärnkonnad ja metsavahel hõljuvad hiieneitsid. Samuti räägib legend, et Tuhalasse on suur varandus peidetud.
Tuhala energiasambal seistes ei tunne vähem tundlikum inimene esialgu võibolla midagi, kuid mõju avaldub siiski ja tihti on seda märgata hiljem. Kuid sama on tundlikke inimesi, kelle jaoks on sealne energia ka liiast ning see avaldub peavaluna. Enamasti on aga energiasamba mõju positiivne.
Otepää Energiasammas
Kui külastad Otepääd, siis otsi kindlasi üles ka kohalik energiasammas. Positiivsete energiaväljade olemasolu tähistamiseks püstitatud monument avati 1. oktoobril 1992 aastal Mäe tänaval. Välja kogu ulatuses on paigutatud mäenõlvale istepingid, mille asukohad, samuti ka samba asukoht, on valitud sensitiivide poolt.
Tervendavate loodusjõudude kodu – Kirna mõisa park
Järvamaal Türi vallas asuv Kirna mõis on juba ligikaudu 14 aastat tõmmanud inimesi ligi oma energeetilise maagiaga ning ravinud tuhandeid haigeid. Kirna mõisa energiasammastel aktiveeruvad kõigi inimeste energiakanalid, tõuseb sagedus ja avardub teadvus. Kirna mõisa park on iga päev avatud kõigile soovijatele.
Ahja Suur ja Väike taevaskoda
Ahja jõe maalilist ürgorgu peetakse õigusega Eesti üheks kaunimaks paigaks – kõrgeid devoni liivakivipaljandeid ning neisse uuristunud koopaid kutsub rahvasuu taevaskodadeks. Neist tuntuimad on muidugi mõista Suur ja Väike Taevaskoda. Suurt Taevaskoda on peetud muistseks ohverdamis- ja sõjanõu pidamise kohaks. Taevaskojas on filmitud “Viimse reliikvia” erinevaid stseene. Suurematest ja sügavamatest liivakivikoobastest voolavad välja allikad. Väikesest Taevaskojast jooksis välja selge ja külma veega Emaläte. Naine, kes sellest lonksu vett rüüpas, sai uskumuse kohaselt peatselt emaks. Kahjuks on Emaläte kui üks kauneimaid looduslikke pühapaiku tänu inimtegevusele tänaseks kadunud, loodame, et see ei põhjusta Eesti iibe järsku langust.
Taevaskoda. Foto: taevaskoja.ee
Saula Siniallikad ja hiis
Pirita jõe kaldal umbes paarisaja meetri kaugusel Tallinna-Tartu maanteest asuvad Saula Siniallikad, mida peetakse Eestis omataoliste hulgas kauneimaks. Allikaid on kolm ja neist igal erinev värvitoon – sinine, valge, mustjas. Allikate kohta on teada, et need tervendavad kõik naha- ja silmahädad. Samuti võib Siniallikas ennustada tulevase nime, tuleb lätte kohale kummarduda ja nimesid nimetada. Kelle nime kohal tõuseb allika põhjast suur pahvakas vett, see ongi õige.
Samma Tammealuse hiis
Viru-Nigula kihelkonnas Samma küla Tammealuse hiis on kujunenud maausuliste keskseks pühakohaks. Eestis on kasutusel vaid kümmekond muistset pühapaika ja Tammealuse on neist tuntuim. Looduslikele pühapaikadele tunnuslikult leiab hiiest kaks silmaallikat – Roostallikas ja Raviallikas. Nüüdsel ajal tullakse hiide vana hiietamme ja ohvrikivi vaatama või allikatest ravivett võtma.
Kuremäe ohvriallikas ja hiietamm
Kuremäest kui maarahva iidsest pühakohast annavad tunnistust mägi ise, ohvriallikas ja püha hiietamm, kuid ka keskaegsete kirikute protokollid. Koht on seotud nii õigeusuga kui ka Kalevipoja muistendiga. Tänaseks kuivanud püha hiietamm, mis olla Kalevipoja istutatud, omab ravitoimega koort. Seetõttu on tavaks puu küljest kooretükikesi kaasa võtta. Mäge kutsutakse ka teise nimega – pühitsetud koht ehk Pühtitsa. Nunnaklooster rajati siia aastal 1891.
alkeemia.delfi.ee
