Eesti triatleet Kirill Kotšegarov sai USA-s Tennessees maailma karikavõistluste etapil Chattanooga täispikal triatlonil ehk ironmanil esikoha. 3,8 km ujumisdistantsilt tuli ta 27-ndana, hea jalgratturina tõusis 180 kilomeetri pikkusel rattadistantsil kohe liidrite kannule.
Kui maratonijooksuks läks, siis oli Kotšegarovil alguses raskusi, aga senine kindel liider pingutas üle ja sai sportlaste keeles „haamri“.
End rajal järjest paremini tundnud Eesti mees suutis finišikoridoris viimasestki rivaalist mööduda ja võttis ajaga 8 tundi, 8 minutit ja 32 sekundit esikoha.
Eesti tippajast jäid puudu loetud sekundid, ka ei viinud see võit Kotšegarovit kahjuks tänavusele Hawaii Ironmanile, sest selle maineka võistluse punktikogumine oli juba lõppenud, aga täispika triatloni MK-etapi võit on hinnatav.
Ameerikast tuli Eestisse veel häid uudiseid.
Nimelt püstitas kiiruisuneiu Saskia Alusalu 2002. aasta olümpialinna Salt Lake City hallis Eesti rekordid nii 500 meetris (42,34) kui 1500 meetris (2.03,55).
Neli aastat Saksamaal Inzelli uisuakadeemias kiiruisutamise saladusi õppinud Adavere neiu kolis sellest hooajast Norrasse, kus harjutab 1994. aasta taliolümpialinnas Lillehammeris.
Tema nimel on Eesti naiste kiiruisurekordid ka 1000, 3000 ja 5000 meetri distantsidel.
Oma põhidistantsiks peab Alusalu 3000 meetrit, aga karjääri kõrgeima koha sai ta hoopis mullu MM-il 10 000 meetri mass-stardis, kus oli kümnes.
Kui veel Eesti lähinädalate sporti Ameerikaga siduda, siis võistlesid kaks jalgrattaspordi kõvemat eestlast Tanel Kangert ja Rein Taaramäe hiljuti Richmondis maanteeratturite maailmameistrivõistlustel.
Tähti taevast alla ei toonud, superüllatust ei serveerinud, aga olid pigem pildil kui luuserid.
Kangert sai MM-i avaalal klubimeeskondade meeskonnasõidus Kasahstani Astana meeskonna liikmena kaheksanda koha.
Ka Taaramäe on veel Astana mees, aga juba alla kirjutanud lepingu venelaste Katjušaga ja teda kui reeturit muidugi Astana meeskonnas rajale ei lastud.
Aga Rein oli tegelikult hooaja lõpus heas hoos ning tõestas seda ka MM-i tempo- ja grupisõidus.
Temposõidus ehk eraldistardis oli ta 29., Vändra päevade pinginaabrist Tanel Kangertist kolm kohta ees.
Grupisõidus üritas Taaramäe kümmekond kilomeetrit enne lõppu paari kaaslasega peagrupist jalga lasta, aga äraminek ei õnnestunud ja lõpuks tuli Reinul leppida väga tubli 14. kohaga.
Alustasin ülevaadet raudmehega, jätkasin teemaga „eestlased Ameerikas“, aga nüüd tahaks eriliselt kiita vähemalt sama alistumatut meest nagu Kotšegarov.
Tegemist on Kardo Ploomipuuga, meest kel pole üht jalga, aga kes saatusele ei alistu ja on tõeline tippsportlane.
Ploomipuu on toonud ujumismedaleid mitmelt paraolümpialt ja nüüd Sotšis liikumispuudega sportlaste maailmamängudel võitis taas kuld- ning hõbemedali.
Tegemist on äärmiselt pühendunud, aga samas väga positiivse ellusuhtumisega noore mehega, kes võiks eeskujuks olla paljudele neile, keda saatus pole millestki ilma jätnud, kes aga ikka virisevad ja teisi kritiseerivad.
Kõneainet andsid viimastel päevadel aga ka Eesti rallitipp Ott Tänak ja kettamehed Gerd Kanter ning Aleksander Tammert.
Tänak sõitis esimest korda käänuliste asfaltteedega Korsika rallit, hoiatas pöidlahoidjaid, et see MM-etapp on tema jaoks midagi seni kogematut ja hoiatas õigesti.
Korralikku kiirust ei õnnestunud saavutada, tuli vaid kümnes koht. Miks nii, ja kas see mõjutab kuidagi ka Oti ning ta kaardilugeja Raigo Mõlderi tuleva-aastast töökohta, peaks varsti selguma.
Kettameestest aga niipalju, et kümme suurte tiitlivõistluste medalit kogunud Gerd Kanter käis elus esimest korda operatsioonil.
Pika karjääri skalpellita läbinud olümpiavõitjal ja maailmameistril opereeriti Saksamaal just sellistele lõikustele spetsialiseerunud (2000 aastas!) kliinikus jalal niinimetatud sportlase songa.
Väidetavalt ei saanud Kanter tänavu ühtki trenni valuta ja võistlust valuvaigistita teha. Nüüd käis ta noa all 35 minutiga ära, hiljemalt kolme nädala pärast võib taas trennile valu anda ja loodab, et tuleva aasta olümpiaks on ilmselt medali vääriline 68 meetrit jälle käe sees.
Tubli mees on aga ka teist põlve kettaheitja, Ateena 2004. aasta olümpia pronksimees, nüüd Eesti Spordiseltsi Kalevi tegevjuhina leiba teeniv Aleksander Tammert.
Profisportlase karjäär on minevik, aga noor Sass (nii teda kutsutakse, sest NSV Liidu kettameeste tipus olnud isagi oli Aleksander) viskas hiljuti ketast 60.93 ja see tähendab, et ta sai 21. hooaega järjest ketta 60 meetri joone taha.
Selliseid mehi pole maailmas palju olnud.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees