Baltimore Eesti Kooli õpilased esinemas. Katelyn Fullerton loeb: „Mina olen Lydia Koidula…”. Foto: Mare Saar
Varasel pärastlõunal 23. veebruaril kogunesid Baltimore piirkonna eestlased ja nende sõbrad Baltimore Eesti Majja tähistama Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva.
Eesti Kooli õpilased tõid sisse Eesti ja USA lipud ja Silvi Valge klaverisaatel lauldi USA hümni. Esinejaid tutvustas Pärnumaa rahvariietes teadustaja Tiina Ets. Avapalvuse pidas EELK Baltimore Markuse koguduse nõukogu esimees Agu Ets.
Avasõna ütles Baltimore Eesti Maja abiesimees Peeter Saar, kelle sõnavõtu teemaks oli – kuidas võime tagada, et meie järeltuijad austavad, armastavad ja toetavad Eestit? Need, kes olid pillatud pärast Teist Maailmasõda ja veel varemgi üle kogu maailma, töötasid agaralt tagamaks, et eesti keel, kultuur ja vaim püsiks mitte ainult oma peres vaid igal pool, kus eestlased kokku tulid. Kõneleja sõnul peame jätkama tööd selle heaks, et meie noored saaksid olla uhked oma eesti päritolu üle.
Veteranide austamine on alati olnud meie Aastpäeva oluliseks osaks… aga praeguseks on Baltimores alles jäänud vaid kaks II Maailmasõja veterani – Evart Sarapik ja Ado Vaigro.
Nende ja kõikide teiste Eesti Vabariigi, õiguse ja demokraatia eest võidelnute auks lauldi ühiselt „Eestimaa mu isamaa”.
Järgnes Baltimore Eesti Kooli õpilaste ettekanne õpetaja Karin Outlaw juhtimisel. Ekraanile ilmus pilte Eesti suurkujudest: Kreutzwald, Hurt, Härma, Päts, Koidula, Under, Laidoner, Luts, Kahn, Palusalu, Ernesaks, Keres, Šmigun, Pärt, Kerli Kõiv ja Vana Toomas. Iga kuulsuse pildi juurde astus ette kooliõpilane ja tutvustas ennast: „Mina olen Jakob Hurt” või “Mina olen Kristina Šmigun” jne ja rääkis selle inimese saavutustest. Ka täiskasvanud eesti keele õpilane (ja Baltimore Eesti Kooli juhataja) John Jester täitis vahvalt Vana Toomase rolli. Informatiivse slaidisarja oli koostanud õpilane Lukas Deaton.
Aktusekõneleja Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esinaine Marju Rink-Abel tõi oma huvitavas sõnavõtus esile vägagi aktuaalseid teemasid. Alles paar kuud tagasi tundus Euroopas olema kõik suhteliselt rahulik, tõdes ta, aga kahjuks on kogu aeg tunda Venemaa rasket kätt ja negatiivset mõju sündmustele üle maailma, Süüriast Ukrainani. Kuna just viimase 24 tunni jooksul olid asjad Ukrainas kiiresti muutunud, julges Rink-Abel väita, et Putini plaan Ukraina osas nähtavasti ei lähe täide.
Seejärel küsis kõneleja: „Mida meie sellest kõigest võime järeldada, kui mõtleme Balti riikide ja eriti Eesti peale? Esiteks, liitlased on tähtsad. Balti riigid on juba NATOs ja Euroopa Liidus, kuid Ukraina seisis üksinda. Teiseks, Venemaa katsed oma mõju suurendada ei ole sellega lõppenud. Pidev propaganda ja valed tulevad sealt. Venemaa eitab ja muudab meie ajalugu.” Ta mainis sealjuures NBC Olümpiamängude ühe saatejuhi kommentaari, mis jahmatas vist miljoneid – et Nõukogude Liit oli „moodsa ajaloo üks pöördelistest eksperimentidest”.
Balti rahvad ja paljud teised teavad küll, mis see õieti oli, ja see ei olnud mingi eksperiment! Marju Rink-Abel pani kuulajatele südamele, et Ukraina rahva eeskujul, peame ikka ja jälle häält tõstma ja tegema mida vaja, et meid jätkuvalt tähele pandaks.
Kuna sel aastal tähistame 70 aastat suurest põgenemisest Eestist, on meil eriti põhjust mälestada kõiki neid kes kommunismi all kannatasid või elu kaotasid, ütles Marju Rink-Abel, ning kutsus kõiki üles ühendust võtma oma Esindajatekoja liikmega ja nõudma, et Kongressi Esindajatekoda võtaks vastu USA Kongressi resolutsiooni, mis nimetab 23. augusti Musta Lindi Päevaks (H.R. 302 – Black Ribbon Day).
Tänu Ühendatud Balti Ameerika Komitee tööle on sellel resolutsioonil juba 48 sponsorit. Ka kutsus ta noori ja kõiki huvitatud eestlasi kandideerima ERKÜ valimistel ning seda organisatsiooni oma nõu ja jõuga toetama. Tänutäheks tänase aktusekõne ja ka pikaajalise töö eest kinkis Baltimore Eesti Seltsi esinaine Lea Kiik Marju Rink-Abelile kaks raamatut.
Muusikalise osa eest hoolitses Baltimore-Washingtoni Eesti Segakoor (dirigent Mati Tammaru, klaveril Silvi Valge) kolme lauluga – „Puudutus” (T. Kõrvits), „Helin” (G. Ernesaks) ja „Rukkivihud” (P. Sarapik). Teatavasti on Segakoor juba vastu võetud eelseisval suvel toimuva Eesti Laulupeo lauljate ridadesse.
Kõik Baltimore-Washingtoni piirkonna eestlased on nende üle selle tõttu väga uhked ja eriti tänulikud Mati Tammarule, kes lauljaid truuilt ja sihikindlalt harjutama ja sellega ka saavutama paneb!
Lõppsõna ütles Eesti Üliõpilaste Seltsi Baltimore-Washingtoni koondise aseesimees Agu Ets, tänades ürituse korraldajaid ja esinejaid ning kutsudes kõiki koosviibimisele ja õhtusöögile. Aktus lõppes Eesti hümni laulmise ja lippude väljaviimisega.
Eesti Seltsi köögipersonal Maret Põldmäe, Vilve Ladon ja abilised olid Eesti Maja hubases Kuld Lõvis valmistanud sooja õhtusöögi. Maiasmokkasid rõõmustasid eriti kaks suurt puuviljatorti, millele oli vahukoorega kantud „9” ja „6”. Hea on koguneda Eesti Vabariigi aastapäeva koosviibimisele ja tunda, et oled ikkagi tükike Eestist. Kohvitasside ja veiniklaaside juures istuti mitu tundi ja peeti rõõmustavat sünnipäeva.
Tiina Ets
Eesti Vabariigi 96. sünnipäeva tordi autoriks oli Baltimore Eesti Seltsi perenaine Vilve Ladon.
Foto: Mare Saar