Lakewoodi Eesti Kooli õpilased, paremal teadustaja Enda-Mai Michelson-Holland. Foto: Külli Rannamäe
Eesti rahva hiilgavaimaks saavutuseks on Vabadussõja lahinguväljadel saavutatud võit, mis pitseeriti Tartu rahulepinguga. Eesti kaitsevägi saavutas kahel rindel otsustava võidu mitte ainult venelastest koosneva Punaarmee, vaid ka Läti punaste küttide, soomlaste, hiinlaste ning ka eestlastest koosneva Punakaardi üle, kelle liikmed võitlesid iseseisva Eesti riigi olemasolu vastu.
Seda tähtsat sündmust on Lakewoodis tähistatud juba üheksateistkümnendat korda. Varem toimusid analoogilised aktused ka Torontos, Melbournis ja Stockholmis. Kodumaal toimuvad muidugi ka laialdased Vabadussõja tähistamised, kuid vahest rõhutatakse rohkem mõnenädalast Landeswehri vastast sõda kui üle aasta kestnud veriseid lahinguid Narva rindel, Võru ja Valga ümbruses ja Pihkva vallutamises.
Läinud aasta 4. detsembril kogunes Lakewoodi eestlaskond järjekordselt kohalikku Eesti Majja. Üritus korraldati kolmes osas: aktus, pidulik õhtusöök ja seltskondlik osa. Publik oli elevas tujus – laudadele olid Imbi Sepp ja Viiu Vanderer paigutanud sinised laudlinad, väikesed eesti lipud, küünlad ja kuuseoksad, suure saali põrand oli värskelt lakitud ning võitlejate ja veteranide rinda kinnitas Anita Pallop valged nelgid. Nendel üritustel austatakse nii rindevõitlejaid kui veterane.
Teise maailmasõja lahingutes osalejaid oli kohal kolm (Endel Pool, Karl Noor ja Heino Maasikas) ning Vietnami sõjas osalenuid kaks (Mati Teder ja Mati Pikker). Veterane viibis saalis kahekümne ringis, neist kõige kõrgema aukraadiga USA mereväes kakskümmend aastat teeninud kaptenleitnant Karin Shuey. Kuna Eesti taasiseseisvumise eel ja ajal ERKÜ liikmed mängisid USA presidentide ja Kongressi liikmete “valgustamisel” suurt rolli, siis tunnustatakse ka ERKÜ Esinduskokku kuulunud liikmeid. Lakewoodi ümbruse eestlased on andnud arvuka panuse ERKÜ Esinduskogudesse.
Aktus alguses tõid Lakewoodi Eesti Kooli lapsed saali USA ja Eesti lipud, eesti koolilaste juhtimisel lauldi ka USA hümni. Palvuse pidas Lakewoodi Eesti Pühavaimu koguduse hingekarjane piiskop Thomas Vaga, kes palus kohalolijaid langenute mälestuseks laulda Enn Võrgu laulu “Eesti lipp”. Laule saatis klaveril Luule Prima. Avasõnad ütles endine LES abiesimees Taso Piller, kes ühtlasi oli valmistanud nägusa ja mahuka kava.
Brianne DeShaw ja Tom Viia esitasid katkendi “Kalevipojast.” EV peakonsuli Eva-Maria Liimetsa tervituse luges ette ERKÜ esimees Marju Rink-Abel. Eesti Kooli koor Ülle Bucholzi juhtimisel esitas “Mere lapsed” ja “Laulu mõju”.
Lakewoodi Vabadussõja alguse aktuse peakõneleja Jüri Estam. Estami kõne kokkuvõte on toodud eraldi veerus. Foto: Külli Rannamäe
Aktuse peakorraldaja Priit Parming tutvustas kõnelejat Jüri Estamit, selgitades, et Estami kaks vanaisa võitlesid Vabadussõja lahinguväljadel, tema isa kaitses Eestit Sinimägedes, ta ise teenis neli aastat USA eriüksuste ridades ning ta on viimased 25 aastat elanud ja tegutsenud Eestis vabakutselise ajakirjanikuna.
Eraldi on kõrval ära toodud kokkuvõte Estami kõnest. Peale kõnet esitas Ülle Bucholz haaravalt kitarri saatel “Mu meelen kuldne kodukotus” ja tõi mõnelegi kohalolijale pisara silma. Lakewoodi Eesti Kooli kanneldajad Brianne DeShaw, Monika Perry ja Tom Viia esitasid “Meil aiaäärne tänavas” ja “Vaikne kena kohakene”.
Järgnesid tervitused. Läti New Jersey organisatsioonide president Janis Students tervitas kohalike lätlaste nimel, kaptenleitnant Karin Shuey ERKÜ nimel ja LES president Helica DeShaw Lakewoodi eestlaste nimel.
Kostis võimas ühislaul “Meil merivood on vabad”. Priit Parming tänas lõppsõnas kõiki esinejaid, kõnelejat, tervitajaid, soliste, saatjaid, Eesti Kooli juhatajat Külli Rannamäed, teadustajat Enda-Mai Michelson-Hollandit, tehnikut Raivo Reinupit ning publikut. Ette tänati ka perenaisi.
Järgnes pidulik õhtusöök. Perenaised Lia Parmingu juhtimisel pakkusid maitsva eestipärase õhtusöögi.
Kõhud täis, asuti seltskondliku osa juurde. Janis Students lõbustas meid akordionil, mängides nii läti kui saksa rahvalaule. Ülle Bucholzi juhatusel laulsime tuttavaid ühislaule, mille vahele ta esitas meeldivaid soolosid.
Oli ilus päev. Sai väärikalt kinnitatud meie vankumatut toetust iseseisvale Eesti Vabariigile ja avaldatud oma tänu Vabadussõja sangareile.
Priit Parming