Eelmise aasta kevadel ilmus EFSA (Euroopa Toiduohutuse Amet) põhjalik aruanne taimekaitsevahendite jääkidest toidus. Seda võrdluses nii EL maade, Islandi, Norra kui ka mujalt maailmast pärinevates toodetes. Eesti meedia teatas sellest paari lühikese uudistenupuga eelmisel sügisel pärast seda, kui Soome meedias oli selle kohta infot ilmunud.
Palju enam levitavad aga Eesti erinevad kanalid teavet mitmetest muudest võrdlustest maakera eri paigust ja ikka suunitlusega sinnapoole, et kuivõrd hull on olukord erinevate jääkainetega toiduainetes ja keskkonnas. Selleks, et aga tõest pilti saada on kasulik põhjalikumalt vaadata ametlikku usutavat analüüsi, mille järgi Eesti toit on Euroliidus taimekaitsevahendite jääkide poolest puhtuselt teine Soome järel!
Aruandes avaldati ülevaade aastal 2015 võetud ja analüüsitud 84 341 toiduproovist, milledest 97,2% ei suudetud leida taimekaitsevahendite jääke või oli siis nende sisaldus alla lubatud piirmäära. Testiti peamiselt traditsioonilist taimekasvatustoodangut aga lisaks ka mahetoodangut, spetsiaalseid lastetooteid ja ka loomakasvatussaadusi.
Taolise aruande tulemuste paremaks mõistmaks peab selgitama, et taimekaitsevahendite jääke väljendati kolmes kategoorias:
jääke ei tuvastatud, s.t. seda, et seal neid kas ei leidunud või oli nii väikestes kogustes, et polnud võimalik tänaste teadmiste ja aparatuuri tasemel määrata.
jääke leiti, kuid neid oli alla EL seadustega lubatud maksimaalse piirmäära. See on väga rangelt määratud tase, mis on kehtestatud sõltuvalt tootest ja kultuurist eesmärgiga välistada ka mõne toiduaine suuremates kogustes ja pidevalt tarbides ohtu inimesele. Suurusjärk on väga väike ning tavaliselt 0,01 mg/kg kohta. See on niivõrd madal tase, et tavaliselt peaks sööma mõnda toodet tonnides, et seal leiduvatest jääkidest ennast ohtu saaks seatud.
jääke oli üle lubatud piirmäära. Taoliseid proove oli 2,8% ning tegelikult neid produkte turustada ei tohiks.
Kokku määrati selles uuringus 774 erimeva preparaadi jääke. Enamus neist olid alla lubatud maksimaalse piirmäära, kuid avastati ka üle piiri sisaldusi. Teistest enam oli taoliseid kahel toimeainel: fungitsiid dithiocarbamates (Mankozeb jt.) ja kasvuregulaator ethephon (Cerone jt.), kuigi ka neid oli alla poole protsendi proovidest. Kõrgemad sisaldused olid kultuuridest oliividel, mida Eestis õnneks väga palju ei sööda.
Kuna üle piirmäära sisaldusega proove oli võrdluseks väga vähe ja seal domineerisid just üksikud kultuurid, tooted ja riigid, siis puhtuse edetabel oli koostatud alla lubatud piirmäära leitud protsentide järgi. Need on siis kogused, mis on lubatud, ei ole tavatarbijale ohtlikud, kuid mida siiski oli võimalik määrata ehk avastada. Kõige enam taoliseid jääke leiti Lõuna- ja Lääne-Euroopa maades toodetes. Näiteks Hispaania 57,2%, Belgia 57,1%, Saksamaa 51,8% ja Holland 48,3%. Euroliidu keskmine näitaja oli 42,1%.
Kasvatatud toiduainetest kõige madalam taimekaitsevahendite sisaldus oli põhjamaades Soomes 10,8%, Eestis 18% ja Taanis 19,7%. Eesti õnneks võib öelda, et kõige võimsam taimekaitsevahend on pakane ja seda Eestis veel niipalju piisab, et taimekahjurid suuremas osas talvel miinuskraadidega hukkuvad ning need insektitsiidide kogused, mida ollakse sunnitud troopilistses maades kasutama, jäävad meil kasutamata. Üle lubatud piirmäära oli kõige enam jääke Malta (5,6%) ja Küprose (5,5%) toiduproovides.
VES/põllumajandus.ee
