Siin fotol on Eesti edukaimad ettevõtjad. Ainus naine on siin pangandustegelane Tiina Mõis.
14. mail asutasid 28 Eesti ettevõtjat Riigireformi Sihtasutuse eesmärgiga anda selge sisu Eesti riigikorralduse uuendamiseks.
Tegu on üheks aastaks loodud apoliitilise eraalgatusega, mis töötab välja riigireformi kontseptsiooni ja selle elluviimiseks vajalikud mitmete eelnõude kavandid ning seletuskirjade teesid. Sihtasutuse töö tulemus on ettevõtjate kingitus Eesti Vabariigi sajandaks sünnipäevaks.
Sihtasutuse juhatuse liige, suurettevõtja Jüri Käo ütles Postimehele, et ettevõtjad on omavahel palju arutanud, kuidas riigireform ometi käima saada. «Erinevad grupid räägivad sellest erinevalt, hea oleks luua sihtasutus, mis koordineeriks olukorda, » selgitas Käo.
Riiki tuleb Käo sõnul uuendada ja ettevõtjad on sellest mõttest väga hästi kinni haaranud, sest praegune olukord puudutab neid kõiki. Sihtasutuse asutanud ettevõtjad finantseerivad kõik aastas 10 000 euroga sihtasutuse tegevust, mis tähendab peamiselt seadusloome rahastamist. «Ega me ei ole naiivsed ja sinisilmsed ja usume, et meie nüüd kindlasti muudamegi maailma, aga seda algatust tegemata ka ei saanud enam jätta,» nentis Käo.
Käo kinnitusel on poliitikute poolt seni olnud sellele ideele väga sõbralik vastuvõtt. Küsimusele, kas eelolevad Riigikogu valimised, kus need samad suurettevõtjad on ka rahastaja positsioonis, annab parema võimaluse enda loodud riigireformi plaanide läbisurumiseks, vastas Käo, et raha eest ei saa poliitikutelt enam midagi. «Need ajad on ammu läbi. Erakonnad on riigieelarvest väga hästi rahastatud, » ütles Käo.
Ka ettevõtja Tiit Pruuli sõnul sihtasutus oma ideede ellu viimiseks kedagi mõjutada ei plaani. Ettevõtja sõnul tahab ta lihtsalt anda oma panuse, et tekiks aktiivne ja pädev diskussioon teemade üle, mis on Eestile elulise tähtsusega, aga mida püütakse poliitilises diskussioonis pigem vältida. «Muud mõjutamist polegi vaja, kui see, et poliitikud ja ühiskond laiemalt näevad, et üks seltskond inimesi siiralt muretseb ning on valmis oma aega, ideid ja raha ühiseks hüvanguks panustama. Küll siis on kaasa tulijaid, » lausus Pruuli.
Riigihalduse minister Janek Mäggi suhtub ettevõtjate algatusse enda sõnul väga hästi. «Mida suurem hulk inimesi tahab poliitikas osaleda ja poliitikat mõjutada, seda parem,» kommenteeris Mäggi, lisades, et vaieldamatult on Eesti tippettevõtjatel ja ühiskonnategelastel palju ideid, mida on mõistlik ellu viia. «Veel toredam, et nad teevad seda kirega,» sõnas Mäggi.
Riigihalduse ministri sõnul on tegemist väärt algatusega väärikatelt inimestelt. «Kiidan, sest ainult üheskoos saame teha Eesti kogu ühiskonnale meeldivamaks,» lausus riigihalduse minister.
Algatuse ühe eestvedaja Olari Taali sõnul on aeg Eesti riiklust uuendada. «Eesti riik ei ole katki, kuid vajab tuleviku tarvis tõsist uuenduskuuri. On hulk tõsiasju, millest ei tohi mööda vaadata,» märkis ettevõtja. Tema sõnul on Eesti riigi üldised kulutused avalikule sektorile on taluvuse kriitilisel piiril.
«Eesti on ülereguleeritud, suureneva valitsusaparaadiga ning aina enam riigikesksemaks muutuv. Me teeme oma väga konkreetsed ettepanekud selle olukorra muutmiseks,» selgitas Taal sihtasutuse loomise eesmärki.
Riigireformi Sihtasutuse nõukogu liikme Jüri Raidla sõnul uut erakonda ega poliitilist liikumist ei looda, tegemist erakondlikus tähenduses rangelt apoliitilise ettevõtmisega. «Oleme tänaseks ligi üheksa aastat pidanud tulihingeliselt ühiskonnas avalikku arutelu riigireformist ja riigi uuendamisest, » selgitas ta.
Tema sõnul on sihtasutuse 28 asutaja toel lõpuks loodud vajalikud tööriistad ja kava selle idee elluviimiseks. «Meie soov ei ole senitehtut kritiseerida ega kellegagi võistelda või võidelda, vaid anda meie ühise kingitusega oma panus Eesti riigi uuendamiseks, » ütles Jüri Raidla.
Esimese tulemusena soovib sihtasutus selle aasta kodanikupäeval, 26. novembril anda riigikogu esimehele, valitsusele ning kõigile parlamendis esindatud erakondadele üle riigireformi kontseptsiooni.
Sihtasutuse asutajateks on Eesti ettevõtjad Andres Saame, Armin Kõomägi, Enn Kunila, Hannes Tamjärv, Heldur Meerits, Jaak Nigul, Jaan Pillesaar, Jaan Puusaag, Jaanus Otsa, Jüri Käo, Jüri Mõis, Koit Uus, Lembit Lump, Mark Berman, Mati Polli, Olari Taal, Olav Miil, Parvel Pruunsild, Peeter Mänd, Priit Kessa, Priit Piilmann, Raivo Hein, Tiina Mõis, Tiit Kuuli, Tiit Pruuli, Toomas Sildmäe, Viljar Arakas ja Vjatšeslav Leedo.
Sihtasutuse sisulist tööd veavad endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu liige Rait Maruste ja õigusteadlane, vandeadvokaat ja Eesti Vabariigi põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla. Nende hoole all on ettevalmistustöö riigireformi kontseptsiooni ja eelnõude kavandite ning kavandite seletuskirjade teeside koostamisel koostöös asutajate, nõukogu ja juhatusega ning ekspertidest mõttekaaslastega.
Sihtasutuse juhatuse liikmed on Jüri Käo, Olari Taal ja Rait Maruste. Sihtasutuse nõukogu liikmed on Aivo Adamson, Alar Karis, David Vseviov, Jaak Aaviksoo, Jüri Raidla, Kristi Liiva, Marek Helm, Raivo Vare, Riina Varts, Ringa Raudla, Tarmo Jüristo, Tiit Pruuli, Toomas Tamsar, Urmas Varblane ja Viljar Arakas.
