Maarja Pärl-Lõhmus
Koidula Keinmann – Kadi Taniloo, Suurmölder – Oskar Seliaru. Visnapuu „Ameerika onu”. New Yorgi Eesti Teater, 1951. Foto autoriõigused ja/või allikas: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Eesti teater sündis 150 aastat tagasi, kui Lydia Koidula kirjutas ja etendas näidendi “Saaremaa onupoeg”.
Koidula võttis eeskuju Karl Thodor Körneri (1791-1813) näitemängust “Der Vetter aus Bremen” (1812).
Teistel allikatel aga on Lydia Koidula eeskujuks olnud “Die väterliche Erwartung (Isalik ootus)”, aastal 1789 Tallinnas avaldatud August von Kotzebue (tegelik autor võis olla ka Friedrich Gustav Arvelius) näidend.
Täispealkiri võis olla ka “Isalik ootus, perestseen Eestimaa külas, sekka lauludega”, mida peetakse esimeseks eestikeelset teksti sisaldavaks näidendiks.
Niisiis, Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” kanti ette Vanemuise Seltsi 5. aastapäeva tähistamisel jaanipäeval, 24. juunil 1870 Tartus, Jaama tänav 14, Vanemuise Seltsimajas.
Eesti teatri sünnist möödub 150 aastat, teater on eesti kultuuri üks keskne elav vitaalne element läbi aegade, tänapäeva Eestis õitseb lausa teatrikultus.
Näeme, et 1940. aasta murdepunktini oli Eesti teater just poolel teel, 70 aastat kestnud.
Perioodil 1940-1990 hoidsid eestimeelset Eesti teatrit pagulasteatrid, samal ajal kontrolliti Eesti NSV teatrite repertuaari partei ja tsensuuri abil.
Vaba maailma eesti teater jätkus peale pagulusse põgenemist 1945-46 juba DP laagrites Saksamaal, eriti Geislingenis.
Milline on olnud pagulaste loodud Eesti teater Ameerikas?
Paguluses on Eesti teatrit hoidnud New Yorgi Eesti Teater, Lakewoodi Eesti Teater, etendused Portlandis jt.
New Yorgi Eesti Teater oli Ameerika eestielu oluline elavdaja juba alates aastast 1906, esimene lavastaja oli Julius Sarei, mängiti Eesti teatriklassikat Kitzbergi, Vildet ja Lutsu.
Laas Räimes – Oskar Seliaru, Tapu Juula – Polli Mõtus. Mälgu „Mees merelt”. New Yorgi Eesti Teater, 1952. Foto: Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Hiljuti möödus 70 aastat New Yorgi Uue Eesti Teatri asutamisest 18. novembril 1949, mille avamisel kõneles poeet Henrik Visnapuu Eesti kultuurist ja kultuuripoliitikast kui New Yorgi Eesti Maja ühest kesksest funktsioonist. Eesti Majja asutati Teatri Osakond, mida asuski juhtima Henrik Visnapuu ja juhatusse kuulusid Kadi Taniloo, Salme Lott, Erich Tõnisson, John Möllmann.
Etendusi lavastasid Kadi Taniloo, Urmas Kärner, Jaan Kuuse.
Teatrietendustes mängisid Eesti Wabariigi professionaalid Kadi Taniloo, Salme Lott, Reet Aarma, Heinz Riivald Estoniast; Leida Lepik, Helmi Aren, Ella Lukk Vanemuisest; Oskar Seliaru Draamateatrist, Kustas Viljur Narva teatrist, Ants Piller Valga teatrist, Ferdinand Pettai Võru teatrist.
Saksamaa laagritest lisandusid Erich Tõnisson, Valli Martin, Leida Paomees ja Rootsist Alvar Andra ja Ilmar Mikiver.
Teatrikoolis Asta Willmanni juures õppisid Vally Martin, Kadi Taniloo-Tekkel, Ralf Sams, Toivo Saar, Eduard Martin, Ene Harju, Madis Linask, Virve Pals, Viiu Vanderer, Aime Andra, Robert Vänt, Väino Harju, Laine Pals, Jaak Kuuse, Ellen Roots ja Tenno Andra.
Teatri kuldaegadel mängisid siin Eesti teatri tipp-professionaalid, loomingulisus sai hoogu ja sära. New Yorgi Eesti teater on andnud hindamatu teene oma etendustega, mis 1960ndatel – 1980-ndatel kuulusid loomingulise eestluste suurte sündmuste juurde ja kavva.
See New Yorgi Eesti Teatri oma etenduste-tööde mälujutt on vaja praegu kirja panna (ehk Aime ja Tenno Andra võtaksid selle suure töö teha), aga kindel on see, et etenduste hoog on kandnud edasi just seda algset – Lydia Koidula etenduste lustlikku mitmekihilist professionaalset keelerikast lavaelu.
Lakewoodi Eesti teatri sündi juhtis Linda Dreyman. 1952 lavastati Ylo Polikarpuse “Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”, 1965 hakkas lavastama Guido Möhlman. 1953 loodud Lakewoodi Eesti Teatri Grupi Assotsiatsiooni vedasid Ferdinand Tammann, Hilda Must, Ada Paabo, Erna Tammann, Konstantin Lacht. Oskar Seliaru lavastas Vilde “Pisuhänna”.
Lakewoodi autor Lembit Koorits lõi Lakewoodi teatrile ühtekokku viis muusikali, millega käidi esinemas Ameerika Eesti majades ja Kanadas.
Portlandis esinenud Rein Andre Teatritrupi Torontost (1958) – kes esitas Tammsaare “Elu ja armastuse” – tuules jätkasid lavastamist Egon Ranna, Leimar Kesküla, näitlejatööd tegid Alex Mägi, Ilme Vaher, Alo Vaher, Thomas Palm, Voldemar Raudsepp, Laine Pettai, Karl Kants, Anne Girod, Egon Ranna, Jaan Villo ja Leitmar Kesküla (1959-1973).
See põgus teatrijutt on mälu elavdamiseks – Ameerika-Eesti teater on hoidnud Eesti teatrit elus ja elevil raskel riigikaotuse ajal.
_________
LISA. Vaadake Eesti Ringhäälingu (ERR.ee) arhiivist Lydia Koidula esiknäidendit Rakvere Teatri esituses.
Lydia Koidula “Saaremaa onupoeg”: https://arhiiv.err.ee/vaata/48688
Näidend matkib farsside tavalist konflikti, kus isa tahab panna tütart mehele Saaremaalt pärit kooliõpetajast onupojale.
Aga tütar Miina Muru armastab teist noormeest, naabri Hansu, ja võitleb oma südamearmastuse eest kuni soovitud tulemuseni.
Rakvere lavastus 1985. Lavastaja Raivo Trass. Kunstnik Riina Babitševa-Vanhanen. Muusikaline kujundaja Viive Ernesaks. Mängivad näitlejad Feliks Kark, Arvi Mägi, Väino Laes, Ants Viermann ja Üllar Võrno.
