Kolme Eesti teadusasutuse teadlased on valmistanud katted, mis tapavad juba viie minutiga üle 90 protsendi pinnal leiduvatest bakteritest. Kui need katted kasutusele võtta, võivad need pidurdada antibiootikumidele allumatute ehk resistentsete bakterite levikut. Lisaks võiks see pärssida järjest enam inimelusid nõudvaid gripiepideemiaid.
Erilised pinnakatted on loonud Tartu Ülikooli (TÜ) ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi (KBFI) teadlased ning tootearenduses osaleb ka Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ).
Selleks segati esmalt kokku uudne nanolahus. Kui piserdada imeõhuke kiht lahust pinnale ja seejärel pinda valgustada, hakkavad lahuses olevad nanoosakesed kui võluväel baktereid tapma.
Nimelt sisaldab teadlaste kokku segatud lahus tsinkoksiidi ja hõbeda nanoosakesi.
Tsinkoksiid on fotokatalüütiline aine, mis tähendab, et päikesevalguses leiduva UVkiirgusega kokku puutudes muutub see aktiivseks ja hakkab orgaanilist ainet lagundama. Lisatud hõbe muudab materjali bakterite vastu veelgi tõhusamaks, kuna ründab bakteri rakke otse. Tänu sellele saab tsinkoksiidi kogust vähendada ja kaks ainet toimivad üksteisega head koostööd tehes.
Selline väga täpselt kindlaks määratud ainevahekorraga lahus ning sellega kaetud pind on väga tõhus ja bakterid surevad kiiresti.
“Juba viis minutit pärast seda, kui lahusega kaetud pinda hakati ultraviolett-Akiirgusega valgustama, on 90 protsenti pinnal olnud bakteritest surnud,” kinnitab Angela Ivask KBFI keskkonnatoksikoloogia laborist. Uudne pinnakate on tema personaalse uurimistoetuse tulemus.
Nii tõhusat antibakteriaalset pinnakatet pole Ivask enda sõnul varem näinud. “Isegi teadusajakirjanduse põhjal võib öelda, et meil on ühed tõhusaimad katted. Nanoosakestega antibakteriaalseid pinnakatteid on muidugi teisigi, aga selliseid, mis tapaksid baktereid nii kiiresti kui meie oma, ei ole me veel testinud.”
“Tulevikus tahame hakata sellest juba antibakteriaalset kilet tootma,” räägib Ivask KBFI keskkonnatoksikoloogia laboratooriumis õhinal.
Samal ajal töötab TÜ ja KBFI materjaliteadlane Meeri Visnapuu enda disainitud nanolahusega TTÜ polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboratooriumis. Omavahel nimetavad teadlased seda lihtsalt kilelaboriks.
“Segame nanoosakesed õiges kontsentratsioonis polümeeri sisse ja püüame luua sellest antibakteriaalse kile või midagi sarnast – midagi, millega saab katta näiteks lauaplaadi või haiglavoodi käsipuu,” kirjeldab Ivask Visnapuu pingutusi.
Teadus- ja arendustöö on kolme asutuse vahel jagunenud nii, et nanoosakestega vedelik mõeldi välja TÜ-s, katsed bakteritega ja ohutusuuringud tehti KBFI-s ning materjali polümeeri hulka segamine on toimunud peamiselt TTÜ-s.
VES/novaator.err
