Eesti Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup väisas 25. veebruarist kuni 3. märtsini New Yorki. Siinkohal toon ära väikse küsimuste-vastuste paneeli, mis tema ametivisiiti valgustab.
Mis oli Teie seekordse New Yorgi reisi põhjus?
New Yorgis toimus ÜRO majandus ja sotsiaalkomitee raames 44. Statistikakomitee koosolek. Seal osales kokku 135 riiki ja nende hulgas olin siin mina Eesti Statistikaameti esindajana.
Eesti osales ka 15 aastat tagasi, esimest korda peale taasiseseisvumist statistikakomitee istungil, kuid tookord oli ameti peadirektor härra Rein Veetõusme. Peale teda on olnud omakorda peadirektoriks (aastast 2004) ja ÜROs käinud härra Priit Potisepp. Alates 1. novembrist 2012 on mind sellele ametikohale valitud.
Millised mälestused on teie esimesest reisist USAsse?
Minu esimene reis USAsse toimus 1994. a. minu magistriõpingute rahvusvahelise praktikatöö kontekstis. Õppisin toona täiendavalt rahvusvahelist ärijuhtimist Eesti Kõrgemas Kommertskoolis – täna on see EBS (Estonian Business School). Kooli lõpus oli võimalus valida praktikakohaks ka USA ja seda ma ka tegin. Kokku kestis praktika neli kuud. Alustasime San Fransisco ülikooli juures lühikeste kursustega ja sealt edasi viis mind saatus ettevõttesse “Seabrook Brothers & Sons Inc”, Finley Road, Bridgeton. Elasin toona Bridgetoni linnas ja käisin ettevõttes tööl ning nädalavahetustel püüdsin kasutada aega USAga tutvumiseks. Nii olen vähemalt osaliselt saanud "pildi ette", mis riik on USA.
Miks on inimestele vaja statistikat? Miks riigile?
Statistika on ühiskonnas nagu joonlaud või mõõdupuu. Kui riik või ka rahvas millegagi tegeleb, siis toimuvad ju vastavalt ka muutused. Selliseid muutusi püüabki Statistikaamet riigis mõõta. Sisuliselt saame me kõikide kogutud andmete alusel hinnata, kas meil läheb paremini või pigem tagasihoidlikumalt, või ettevõtjatena saame hinnata, kas ja kui suur on meie potentsiaalsete klientide hulk piirkonnas või riigis jne. Seega peaks kasu olema kõigile.
2011 toimus ülemaailmne rahvaloendus. Kui palju on Eestis inimesi ja kas see arv on viimase 10 aastaga muutunud?
Tõesti, selline ülemaailmne rahvaloendus lepitaksegi kokku ÜROs ja erinevad riigid viivad loenduse läbi neile sobiva ajavahemiku jooksul. Eestis viidi rahvaloendus läbi 2011. aastal. Loenduse andmete kohaselt oli 2011 lõpus Eestis 1 294 455 inimest, aga 2000 aastal läbiviidud loendusel registreeriti Eesti elanike arvuks 1 370 052 inimest. Seega on rahvaarv vähenenud 75 597 inimese võrra. Migratsiooni tõttu kahanes ligikaudu 45 000 inimese võrra ja teine osa on sündivuse vähenemise arvelt.
Kas oma igapäevatöös kohtute kodanikega? Milliseid küsimusi või muresid esitatakse kõige enam?
Oma igapäevatöös ma väga tihti inimestega ei kohtu, kuid aja jooksul on mõned diskussioonid siiski toimunud. Valdavalt uuritakse minu käest, miks statistika nii palju infot kogub ja mida teatud numbrid parasjagu näitavad ja kas oleks võimalik andmeedastuskoormust vähendada ja teiselt poolt, kas poleks võimalik andmeid täpsemalt või juurde saada.
Härra Andres Oopkaup vestles ka Margus Kolgaga, Eesti suursaadikuga ÜRO juures ning viibis Eesti Vabariigi 95. aastapäeva pidustusel, mis oli korraldatud ÜRO ja välisriikide diplomaatidele.
Kellel on rohkem huvi mitmesuguste andmete vastu Eestis, võib tutvuda Statistikaameti koduleheküljega: www.stat.ee .
Anne McCullom