Luteriusu kogudustele omaselt tähistas ka Lake-woodi Eesti Ev. Luteriusu kogudus usupuhastuspüha, peatähenduseks on meenutada Martin Lutherit, kelle teene usuelule on – nagu praost Vaga ütles – mitte usu puhastamine, vaid usu ja uskumise rõhutamine. Dr. Martin Luther oli andunud katoliiklane, hea munk ja usuelu eest võitleja. Lõp-matu pattude pihtimine ei andnud Martin Lutherile rahu, ennekui ta leidis julgustava Piiblisalmi: “Õige elab usust”, usust, mitte headest tegudest, mitte pihtimistest jms.
Õige elab usust, oli ka selle pühapäeva sõnum. Pärast sisukat jumalateenistust koguneti pühapäevase kombe kohaselt kohvitunnile, kus kogudusel oli võimalus kuulata Eesti Piibliseltsi peasekretäri pastor Jaan Bärenson’i tutvustust ja sõnavõttu.
Pastor Bärenson alustas oma sõnavõttu tänuga kõikidele, kes rasketel okupatsiooniaastatel olid Eestile moraalseks ja aineliseks abiks. Eriti Thomas Vaga, kes 60-ndatel aastatel elas Soomes ja organiseeris sealt Piiblite salaja viimist Eestisse, nagu seda tol ajal pidi tegema. “Läbi nõukogude okupatsiooni sõltusime nendest Piiblitest, mida õnnestus salakaubana Eestisse smugeldada,” märkis Jaan Bärenson. Aga nüüd on Eesti taastanud oma iseseisvuse ja taastanud mitmeid Eesti vabadel iseseisvuse algaastail asutatud organisatsioone, nende hulgas ka Eesti Piibliselts, mis taastati 1991. aastal. Sellest ajast alates on emakeelse piiblitöö vastutus tagasi kodumaal. Aga see tähendab ka jätkuvat koostööd.
Eesti Piibliselts tähistab tänavu 270 aasta möödumist esimese eestikeelse Piibli trükist ilmumisest. Möödunud aastal tähistasime 1968. aasta Piibli ilmumise 40. aastapäeva.
Need mõlemad daatumid on olulised – tähistavad emakeelse Piibli ajaloo järjepidevust.
“Eesti Piibliselts koostöös Eesti Evangeelse Alliansi ja EELK Misjonikeskusega alustas aastal 2005 ühisprojekti HÕIMURAHVASTE AEG. Ühisprojekti eesmärk on toetada meie keelesugulaste piiblitõlkimise tööd, rahvuslike töötegijate koolitamist ja koguduste arendamist. Koostöö Eesti erinevate organisatsioonide vahel on olnud julgustav.
Traditsioonilise hõimunädala raames toimus tänavu 18. oktoobril esmakordselt hõimurahvaste palvepäev kõikides Eesti kirikutes. Palvepäeva korraldajateks olid Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Evangeelne Allianss ja Eesti Piibliselts, kes saatsid kõikidele Eesti-maa kirikutele ja kogudustele palvepäeva läkituse ja palve.
Sama pühapäeva õhtul toimus Tallinna Jaani kirikus oikumeeniline palvus Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute osavõtul. Palvusel jutlustas mari rahvusest vaimulik Vladislav Abdullin ja loomulikult oma emakeeles. Piiblit loeti eesti, mari ja udmurdi keeles.
Hõimurahvastele on väga oluline Jumala Sõna nende emakeeles. Ligemale kolm sajandit emakeelset Jumala Sõna on aidanud maarahval saada eestlasteks ja eestlasteks jääda. Eestlastel on vastutus oma hõimurahvaste eest. Seda rõhutas ka president Lennart Meri.
Eesti Piibliselts julgustab seda vastutust kandma ja jätkama ühiselt seda tööd, et kõik meie hõimurahvad võiksid ühel päeval omada emakeelse Jumala Sõna,” lõpetas õp. Bärenson oma sõnavõtu. Järgnesid paljud küsimused. Siinsed eestlased olid tõsiselt huvitatud ja vaimustatud Eesti Piibliseltsi tööst.
Airi Vaga
