Mis sõnadega iseloomustaksite võõrale Eestit? Kui kasutaksite märksõnu nagu “väike, aga tubli”, “innovaatiline”, “e-Estonia”, “Skype”, “e-teenused”, “puhas loodus, puhas toit”, siis liigub teie mõte enamiku eestlastega sama rada.
Just need kolm mõistete gruppi tulid esile ligi saja erineva valdkonna eestlaste küsitlustes, kui EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus) hakkas uut Eesti kuvandit otsima:
– tubli (nutikas, innovaatiline, paindlik)
– e-riik/IT (paberiteta asjaajamine)
– mahe (öko, puhas loodus, puhas vesi, puhas toit)
Samas on meil kõigil kindlasti vägevaid lauseid, millega teadmatu võõramaalane uimaseks lüüa:
Eesti koolides saavad lapsed lõunaks sooja toitu või Eesti metsades saab korjata marju ja seeni, kusjuures sealsamas hulguvad ka hundid ja karud, või kasvõi käesolevast lehest lk 5 loetu, et Eesti on ooperietenduste arvult miljoni elaniku kohta maailmas teisel kohal.
Eestile ligi 15 aastat tagasi välja töötatud ja 13 miljonit krooni maksma läinud märk „Welcome to Estonia” on ammu oma aja ära elanud – ja olgem ausad, ega see märk päriselt aktiivne pole kunagi olnud, pigem selline surnult sündinud projekt algusest peale.
EASi loodud töögrupi esimesel infopäeval 29. aprillil tutvustatud Emori uuringu järgi on „Made in Estonia” või „Welcome to Estonia” märki oma toodet või teenust eksportides kasutanud ainult 4% firmasid. Tänaseks on 2% selle kasutamise lõpetanud.
Uue Eesti kuvandi väljatöötamise töögrupp vaatas alustuseks läbi suure hulga erinevaid uuringuid, püüdes kaardistada Eesti kui riigi asukohta turisti teadvuses.
Uuriti ka Eesti kajastamist naaberriikide meedias 2011–2014, kus ootuslikult oli suurelt ees kaks riiki – Venemaa ja Soome. Saksamaa ja Läti moodustasid järgmise grupi, kusjuures Eesti kajastus Rootsi, Norra ja Leedu meedias oli peaaegu olematu.
Eesti kui “bränd” ei ole maailmas tuntud, kuid vähemalt pole olukord lootusetu, selgus rahvusvahelisest FutureBrandi uuringust, kus võrreldi 75 riigibrändi. Eesti asetus selles tabelis 47. kohale, jäädes kõige napimalt alla Horvaatiale, Poolale ja Tšiilile. Läti ja Leedu tabelisse ei mahtunud, Soome oli kolmeteistkümnes.
Uuringu korraldajate järgi polegi ülejäänud maailma riikidel selget kuvandit ega midagi, mille järgi nad eristuksid, seega on Eesti tabelisse jõudmine juba suur asi.
Sama uuringufirma järjestas aastatel 2012–2013 riikide brände ka valdkondade kaupa. Kui eestlased ise armastavad oma riigist rääkides esile tuua loodust, infotehnoloogiat ja Tallinna vanalinna, siis riiki külastanud turistid hindasid kõige kõrgemalt hoopis Eesti toitu, mis sai 118. riigi konkurentsis kõrge 14. koha.
Kuidas siit nüüd edasi minna ja Eestit maailma teadvusesse kinnistada, on mõtlemiskoht igale eestlasele. Ja tegelikult tahabki EASi töögrupp kaasata seekord võimalikult laiu huvigruppe. Töögrupi juhi Paul Kristjan Lilje sõnul on eesmärk selle aasta jooksul välja selgitada, millised valdkonnad vajavad enda tutvustamiseks ühist märki või elementi. Võimalik, et eri huvigrupid vajavad ka erineva sisuga sõnumit.
Otsitakse Eesti lugu, mis kõnetaks kõiki eestlasi ja oleks usutav. Me ei saa end reklaamida asjadega, mida pole olemas, mis ei tööta või mis eksisteerivad ainult brändiloojate või seadusetegijate mõtetes. Ideaalis muutukski Eesti selliseks inimsõbralikuks, hoolivaks ja puhtaks elukeskkonnaks, mis räägiks iseenese eest, sinna on meil aga veel pikk tee.
Kui aga kellelgi lugejatest tekib häid mõtteid Eesti kuvandi või sobiva hüüdlause kohta, võib neid julgelt töögrupiga jagada Delfi arvamusportaalis:
http://rahvahaal.delfi.ee/news/uleskutsed/
Kärt Ulman
