21. mai Eesti Ekspressis ilmus pikk skype’i intervjuu, kus Kansas City külje all Fort Leavenworthis staabiohvitseriks tudeeriv major Janno Märk rääkis ajakirjanik Toivo Tänavsuu’le oma elust ja õpingutest.
Janno Märk räägib intervjuus, et tal avanes võimalus õppima tulla USA armee vanemstaabiohvitseri kursusele, mis on Eesti ohvitseride haridussüsteemis kolmas aste neljast. Eesti partnerriigid, nagu USA, annavad igal aastal Eesti ohvitseridele mõned kohad oma staabi-kolledžites. Õppimine on tasuta, seda finantseerides toetab USA Eestit kui oma partnerriiki, makstes sõjalise hariduse eest. Kõigil Eesti ohvitseridel on võimalus kandideerida nendele kohtadele.
Janno Märk: Võimalus õppida rahvusvahelises keskkonnas on ohvitserina kasvamisel väga tähtis. See loob arusaama, kuidas on väljaõppeprotsess üles ehitatud teistes riikides ning võrdlusmomendi meie sõjaväelise haridussüsteemiga, mis peab vastama NATO standarditele. USA on meile oluline partner nii kaitse- kui ka välispoliitiliselt. Ka koostöö ja kontaktide võrk on olulised.
Mida kujutab endast 3. aste ehk vanemstaabiohvitseri kursus?
Kui esimene sõjakooli aste (põhikursus) õpetab välja rahuaja rühmaülemaid ja sõjaaja kompaniiülemaid ning keskastmekursus rahuaja kompaniiülemaid ning sõjaaja pataljoniülemaid – need kaks on ühtlasi kraadiõpped -, siis kolmas ja neljas aste on kvalifikatsioonitasemed. Vanemstaabiohvitseri kursus valmistab ette töötamiseks staabiohvitserina brigaadi ja väeliigi staabis ning pataljoniülema tasemel.
Staabikolledžites käiakse enamikus NATO riikides üks aasta ning õppeprogramm on väga intensiivne. On üsna tavapärane, kui õhtul tuleb järgmiseks päevaks 150 lehekülge teksti läbi töötada ning hommikuks sellest ülevaade teha. Süsteemset tööd ja lugemist on palju.
Maaväe staabikolledži kursusel on umbes 400-450 ameeriklast ning 50-60 välis-õppurit. Enamikust NATO riikidest, aga ka peamistest partnerriikidest, nagu Jaapan, Lõuna-Korea, Saudi Araabia, Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Omaan, Jeemen, Egiptus, Maroko ja Iraak. Esindatud on ka Aafrika, näiteks Angola.
Miks valida ohvitserikutse?
Noorel inimesel tuleb enda sisse vaadata ning leida see kutsumus üles. Käsu korras ohvitseriks õppima tulla või lihtsalt proovida, kas kutse sobib – sellel pole mõtet.
Eesti Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustesse kandideerimiseks peab olema läbitud ajateenistus, mis on väga positiivne. Seal selginevad noore inimese mõtted, ta saab hea ettekujutuse, mida ohvitserid väeosas teevad. Tekivad eeskujud ja aimus töö iseloomust.
Ohvitseri amet on auväärne, hinnatud ja tulevikuga. Õpid inimesi juhtima, mis on väga suur oskus, ja seda saab edukalt ära kasutada ka tsiviilelus.
Ohvitseritöö on väga vaheldusrikas, täis väljakutseid ja vastutust. See on hea valik noorele, kelles on seiklushimu, kes soovib end proovile panna ning kellel on missioonitunnet Eesti riigi ja rahva suhtes.
Janno Märk räägib intervjuus, et keskkooli lõpetades mõtles ta ka ärijuhtimise või panganduse peale, sest talle sobisid hästi reaalained. Ent ajateenistus sai siiski määravaks tema elukutsevalikul. Talle meeldis see keskkond, ta nägi õppimise ja arenemise võimalusi. Seda isegi toona, 1995. aastal, kui kaitsevägi oli ideaalsest ajateenistuse korraldusest veel väga kaugel.
Sõjaväelise juhi arengus on loogiline, isegi hädavajalik alustada juhtimise madalaimatel tasanditel ning liikuda edasi samm-sammult. Kel rusikas suurem kui aju, selle jaoks on kindlasti sobivamaid elukutseid kui ohvitseri või allohvitseri oma.
Kui inimese põhiväärtused langevad kokku sellega, mis on kaitseväele oluline, siis on see esimene samm mõistmaks, et ohvitserikutse so-bib. Füüsiline ja vaimne areng peavad olema tasakaalus.
Kuidas hindad Eesti riigikaitse tervist?
Eesti on täna paremini kaitstud kui kunagi varem. Alati saab asju veel paremini korraldada, aga usun, et uue riigikaitse arengukava valguses tehtavad muudatused on vajalikud. Kahe protsendi SKT kulutamine riigikaitsele on positiivne ja eeskujuks paljudele NATO riikidele, nüüd on meie ülesanne võtta sellest kulutusest maksimum.
Kuidas hindad Eesti ohvitseride kaadri kvaliteeti? Vahepeal põgeneti kehvade palkade eest erasektorisse.
Kaitseväe juhtide kvaliteet on hea, mida on tõestanud kõik meie välisoperatsioonid. Eesti rühma- ja kompaniiülemad ning staabiohvitserid on täiesti võrdväärsed kolleegid meie suurematele partneritele Suurbritanniale ja USA-le.
Aga masuperioodil lasti kaitseväe üldine palgatase tõesti natuke liiga madalale. Alla kriitilise piiri, millest kogemuse ja oskusteabe hoidmiseks ei tohtinuks madalamale langeda. See hakkas oluliselt kvaliteeti mõjutama.
Oled sa viimasel ajal ise mõelnud erasektoris töötamise peale?
Selle kogemuse ja haridusega oleks erasektoris kindlasti töövõimalusi. Kaitseväe juhikogemused ja väljaõpe sobivad tsiviilsektoris töötamiseks hästi. Soomes näiteks on reservohvitseride ridadesse kuulumine töölevõtul tugev argument. Juhid, kes on edukad kaitseväes, on edukad ka erasektoris. Siiski on ka kaitseväes piisavalt väljakutseid.
Mis sind ees ootab, kui läbid vanemstaabiohvitseri kursuse?
Millisel ametikohal teenistus jätkub, see pole veel päris selge. Aga see pole ka praegu oluline. Kaitsevägi tervikuna on järgnevatel aastatel muutustes seoses uue riigikaitse arengukavaga elluviimisega.
Eeldan, et minu teenistus jätkub vastavalt siin omandatud haridustasemele brigaadi, väeliigi või peastaabi tasandil. Eestil on ka mitmeid ametikohti NATO staapides ja välisteenistustes.
Sõjaväelises organisatsioonis ei määrata inimestele ametikohti tulenevalt pakkumisest ja nõudlusest ega ka diskussiooniga, kas ametikoht sobib või ei sobi.
Olen kindel, et ülemad teevad minu suhtes õige otsuse.
Oled pereinimene. Kuidas see sinu karjääri ja õpinguid mõjutab?
Ohvitseri elukutset valides tuleb endale aru anda, kuidas see pereelu mõjutab. See ei ole tihtilugu kaheksast viieni töö ühes geograafilises punktis. Seda mõistes on täidetud veel üks eeldus õnnestumiseks.
Pereelus on mul olnud keerulisi momente, kus ma pole iseendaga rahul, kuna minu panus on jäänud väikeseks. Ohvitseri või allohvitseri abikaasalt nõuavad suuremat pingutust perioodid, kus teine pool on tööülesannete tõttu eemal.
Minu pere liitub minuga USAs juunikuus. Nad tulevad terveks aastaks, kuni kursuse lõpuni. See on ka neile teatud enesearendamise võimalus ja kompensatsioon.
Major Janno Märk (36a) teenib Kaitseväes alates 1995. aastast. Ta on juhtinud eri suurusega üksusi, teeninud Scoutspataljonis ja olnud Viru pataljoni ülem, teeninud üksuste juhina välisoperatsioonidel Iraagis ja Afganistanis. Enne USAsse õppima asumist oli ta kaitseväe juhataja sõjaline nõunik. Aasta ohvitser 2012. Pälvinud korduvalt riiklikku tunnustust, Kotkaristi V klassi teenetemärgi.
Lisaks Janno Märgile õpib praegu ohvitserikarjääri III ja IV taseme kursustel välismaa armeekolledžites mitu eestlast.
USAs õpivad neist kolonelleitnant Eero Rebo (IV), major Margus Kuul (IV), major Urmet Tomp (III) ja kaptenmajor Arto Reinmaa (III). Kokku on aastate jooksul välismaa armeekolledži läbinud umbes sada Eesti ohvitseri. Neist on saanud kaitseväejuhatajad, peastaabi ja tema osakondade ülemad jne. Üldiselt finantseerib õpinguid välismaal vastuvõtjariik, Eesti maksab välislähetustasu.