Eesti Meremuuseumi ehitustöödel tulid Paksu Margareeta siseõuest, tulevase ekspositsioonisaali keskelt ootamatult nähtavale kaitsemüür ja kanal, mis täiendavad taas arusaama Tallinna keskaegsetest kindlustustest.
Tallinna muinsuskaitse arheoloogi Ragnar Nurga sõnul on tegemist väga huvitavate leidudega.
“Mõni nädal tagasi leiti Paksus Margareetas sees toimunud kaevetöödel kaitsemüür, mis kuulus ilmselt vahetult suurtükitornile eelnenud, tõenäoliselt 15. sajandil ehitatud eesväravasüsteemi. Nüüd tuli siseõuest vanalinnale lähemal välja veel üks varasem eeskaitsemüür, milles on ka üks hästi säilinud laskeava,” kirjeldas Nurk.
Arheoloog leiab, et Tallinna linnakindlustuste üldise arenguloo taustal peaks see müür kuuluma kokku Suure Rannavärava kõige varasema eesväravaga, mis võidi ehitada 14. sajandi teisel poolel. Seni oli selle värava olemasolu vaid hüpotees.
Teine uus avastus on paekivist seintega ja pealt paeplaatidega kaetud kanal, mis on küll müürist hilisem, kuid siiski keskaegne.
“Kindlasti ei jooksnud selles kanalis puhas joogivesi, vaid linnast väljuv vesi – see kanal võis juhtida mere suunas Tornide väljaku vallikraavi veed, mis arvatavasti pärinesid osaliselt Toompea looduslikest allikatest ja osaliselt olid linna sade- või heitveed,” rääkis ta.
Meremuuseumi juhi Urmas Dreseni sõnul oli leid selles asukohas ootamatu.
“Kui Paksu Margareeta alt leitud müüriosa tuli välja plaanitud garderoobialal ja selle eksponeerimine sobitub olemasolevasse projekti, siis uued leiud siseõues jäävad tulevasse ekspositsiooniruumi, koge halli ning põhjustavad muudatusi ehitustegevuses”.
Dresen lisas, et samas on tegemist põneva protsessiga, mis aitab kaasa Suure Rannavärava ajaloo uurimisele ning samuti muuseumil selle märkimisväärse ehitise loo rääkimisele.
Veel ei tea, kas leiud võivad mõjutada uue muuseumkülastuskeskuse avamist 2019. a. novembris.
