11. märtsil 20 aastat tagasi kogunes Eesti Kongress esimesele istungile ja sõnastas Eesti iseseisvuse taastamise aluseks saanud riigiõiguslikud ja poliitilised seisukohad.
1990. aastal Eesti Kongressi alalise tööorgani Eesti Komitee esimeseks esimeheks valitud Tunne Kelami sõnul sai kongress oma mandaadi tänu Eesti suurimale kodanikualgatusele, 1989. aastal alanud kodanike registreerimisele, mille tulemusena määratles ennast Eesti kodanikuna 790 000 inimest, vahendasid ERRi teleuudised.
Trivimi Velliste mälestuste kohasel pärines Kodanike Komitee liikumise idee prof. Rein Taageperalt, kes oli 1988. a. septembris Torontos soovitanud hakata koostama EV kodanike registrit.
11.-12. märtsil peetud Eesti Kongressi I istungjärguks valisid end EV kodanikuna registreerinud inimesed 499 saadikut, neist 35 valisid väliseestlased väljaspoolt Eestit. Kolm väliseestlast kandideerisid Eestis ja osutusid valituks suure häälte-enamusega – Rein Taagepera 4346, Jüri Estam 4664 ja Juhan Kristjan Talve 2017 häälega.
N. Liit ei andnud sissesõiduviisat mitmele EK saadikule välismaalt. Rein Taagepera ja J. K. Talve said viisakeelu kohe pärast seda, kui nad valiti Eesti Kodanike Peakomitee liikmeks. Viisat ei saanud EK I istungjärgule sõiduks Heino Ainso ja Rein Taagepera USAst, Jüri Es-tam ja Ülo Ignats Rootsist, Vladimir Karassev-Orgussaar Prantsusmaalt, J.K. Talve Soomest ja Albert Zirk Inglismaalt. EK-le jõudsid saadikuiks valitud Mari-Ann Rikken, Jyri Kork ja Jaak Roosaare USAst, Tõnu Parming Kanadast ja Hain Rebas Rootsist.
VES/ERR
