Keskerakond tegi sama tulemuse mille neli aastat tagasigi. IRL parandas positsioone. Sotsid said paari hävitava kaotuse kõrval seekord ka mõned magusad tulemused. Reformierakond kaotas positsioone terves Eestis. Mart Helme kaotas. Valimisliitude tulemusi või hinnata mõõdukalt headeks.
Kui olid loetud kõigi 582 jaoskonna tulemused ja e-hääled, selgus, et üle Eesti oli kõige enam hääli kogunud Keskerakond (31,9% ja 199 888 häält), kellele järgnesid IRL (17,2% ja 107 772), Reformierakond (13,7% ja 85 805), sotsid (12,5% ja 78 494), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (1,1% ja 8 339) ning Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (0,0% ja 36).
Kohalike valimiste tulemuste põhjal saab Eesti poliitika kohta teha viis suurt järeldust.
Kõigepealt Keskerakonnast. Nad tegid enam-vähem sama tulemuse, mis ka eelmine kord 2009. aastal. Kokkuvõttes tähendas see võitu Tallinnas ja Ida-Viru linnades, ka paaris väiksemas kohas (nt Valga), aga lõpuks on just Tallinna tulemus see, mis kindlustab nende võitja kuvandi. Teisalt näitavad Keskerakonna numbrid ka seda, et mingis mõttes on lagi käes, kõrgemale pole enam eriti minna ja mitmes Eesti maakonnas on nad taandunud autsaideriteks. Nii võib Keskerakonna valimishinneteks anda Tallinnas 5 ja ülejäänud Eestis 4 – tehti mida vaja, aga edasiminekut ka nagu polnud.
Teiseks, IRL tõusis selgelt nö suurimaks opositsioonierakonnaks. Nad olid kindel number kaks Tallinnas, aga said paremuselt teise tulemuse ka üle-Eestilises arvestuses – selge edasiminek võrreldes 2009. aastaga. IRL võib saada hindeks 5. Iseasi on muidugi see, kuidas õnnestub IRLil oma valimistulemus erinevates omavalitsustes konkreetseteks linna- ja vallajuhtide kohtadeks konverteerida.
Kolmandaks sotsid, kes seekord kogesid valimisvõitluse mõlemat poolt. Tallinnas ei saa mitte kuidagi teistmoodi öelda, et tegu oli hävinguga. Linnapeakandidaat Andres Anvelt sai seekord 1600 häält, eelmine kord märksa vähem tuntuma ja märksa vähem meediatähelepanu saanuna 1200 häält. Kokkuvõttes said sotsid Tallinnas 9,8-protsendilise toetuse, mis on ainult kriipsukese võrra parem kui eelmise korra 9,8 protsenti. Katastroofiline oli tulemus Lasnamäel, kus saadi isegi vähem hääli kui IRL ja Reformierakond, ilmselge märk et vähemalt Tallinnas sotside venekeelse valija püüdmise strateegia ebaõnnestus. Tervet Eesti arvestuses tegid sotsiaaldemokraadid aga sammu edasi: eelmine kord oli toetus 7,5 protsenti, nüüd 12,5 protsenti, see tõi kaasa ka mõned magusad võidud – kõige ilmekam näide on Kuressaare, kus murti aastaid kestnud Reformierakonna võim.
Valimiste selgeim kaotaja oligi Reformierakond. Kaotati Tallinnas ja positsioone anti käest ka ülejäänud Eestis. See ei tähenda, et poleks võite tulnud. Näiteks Tartus ja Haapsalus reformierakondlased said omale traditsioonilise esikoha, kuigi näiteks Tartu puhul ollakse juba kolmandat valimist järjest kerges langustrendis.
Ja lõpuks valimisliidud ning väiksemad parteid. Tartus sai lausa kaks valimisliitu (Isamaaline Tartu Kodanik ja Vabakund) volikogusse sisse, Tallinnas kogus Vaba Tallinna Kodanik küll 4 protsenti häältest ja jäi volikogust välja, aga tervikuna võib isegi nende tulemust heaks lugeda, küsimus on ainult selles, mida nad edasi teevad. Väga selgelt kukkus läbi aga Mart Helme juhitud Konservatiive Rahvaerakond, kes jäi volikogu kohtadest kaugele nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus.
E-valimised
IRL kogus e-hääletamisel üle veerandi häältest (25,9%) Talle järgnesid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond, mis said vastavalt 21,5 ja 14, 8 % häältest.
Keskerakond sai 9,3 protsenti e-häältest ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 1,6 protsenti e-häältest.
Tallinnas oli edukaim IRL, kogudes 35,73 protsenti e-häältest; Tartus parim Reformierakond, 32,97 protsentiga e-häältest.
Keskerakond sai enam e-hääli Kohtla-Järvel, kogudes seal 59,59 % häältest.
