Ksenija Balta
Portlandis peetud kergejõustiku sisemaailmameistrivõistlustel pääses areenile kaks eestlast. Naiste kaugushüppes tegi tiitlivõistluste comeback’i kolm aastat põlvevigastusega audis olnud Ksenija Balta. 30-aastane Balta hüppas parimal katsel 6.60, mis andis seitsmenda koha. Võistlus oli väga kõrge tasemega, tänavune parim 6.76 tõstnuks Balta vaid viiendaks.
Teise eestlasena võistles 400 meetri jooksus USA-s elav Marek Niit, kes oli eeljooksus vahepeal teisel positsioonil, aga lõpus kangestus, jäi neljandaks ja poolfinaalist välja.
USA ülikoolide korvpallimeistrivõistluste NCAA finaalturniiridel pääses teise ringi kaks eestlast. Duquesne Ülikooli naiskond, kus mängib Kadri-Ann Lass, alistas Seton Halli 97:76, Lass viskas 20 punkti. Wichita State Shockersi meeskond, kus pallib Rauno Nurger, pääses küll vastupidiselt president Obama ennustusele lõunaregioonis avaringist edasi, aga kaotas siis kolmanda asetusega Miami Ülikoolile 57:65.
Mullu lahkus meie seast Eesti esimene taliolümpia kuld, 1964. aastal Innsbruckis 1500 meetri kiiruisutamise võitnud Ants Antson. Suure Antsu viimastest maailma ja Euroopa medalitest on möödas pool sajandit ja alles hiljuti tundus, et selle spordialaga (nagu ka näiteks naiste jalgratta trekisõiduga, milles Erika Salumäe 1988 ja 1992 olümpiakullad võitis) on Eestis asjad igavesti ühel pool.
Aga õnneks ja üllatuseks võta näpust. Hiinas peetud juuniorkiiruisutajate MM-il sai Marten Liiv 1000 meetris pronksi, mitmevõistluses neljanda, 1500 meetris viienda koha ja püstitas 5000 meetris Eesti rekordi. Ainsa eestlasena täiskasvanute maailmakarussellil tiirlev Saskia Alusalu lõpetas hooaja Kanadas Calgarys Eesti rekordiga 4.13,18 oma lemmikdistantsil 3000 meetris ja sai 35 naise seas kõrge viienda koha. Märkida tuleb sedagi, et mitte üksnes Marteni, vaid ka võluva Saskia kunstjääl ja klappuiskudega sõidetud rekordid on Antsoni omaaegsetest tippaegadest piltlikult öeldes kalendri jagu paremad. Ootame põnevusega järgmist kiiruisutalve!
Jätkuvalt oli läinud nädalal ülitubli ka trikisuusataja Kelly Sildaru. Veebruarist alles 14-aastane neiu ei saanud küll noorte olümpiale, sest oli bürokraatide mõistuse jaoks liiga noor, kuid võitis hooajal täiskasvanute seas kõik pargivõistlused, millel osales. Kõigepealt Dew Touri etapi ja finaali Kanadas, siis X-mängud Ameerikas Aspenis ja nüüd hooaja lõpetuseks Šveitsis Euroopa Freeski Openi ning taas üle 90-punktise summaga ka maineka SFR Touri finaaletapi Šveitsis La Clusaz’s. Viimatise võistluse puhul tuleb märkida, et Kelly on selle võistluse võitnud kolm viimast aastat, seega esimest korda napilt üle kümnesena. Kas on ala lapsekingades või Kelly geenius?
Kui noortel uisutajatel ja trikitajatel läheb kenasti, siis Eesti meesvehklejatel ning maadlejatel augustikuisele Rio olümpiale mõeldes mitte niivõrd. Vehklemismeeskond minetas võimalused olümpiapääset saada, variante oli veel individuaalselt Sten Priinitsal (Eesti vehklemise isa haapsallase Endel Nelise, kellest jookseb praegu menukas film „Vehkleja“, treenerist tütre poeg!) ja kahekordsel maailmameistril Nikolai Novosjolovil. Nüüd kadus ka Priinitsa võimalus, Novosjolov püsib veel sõelal.
Maadlejatel läks haprasti Riias peetud Euroopa meistrivõistlustel, kus Eesti parimana oli Epp Mäe naistemaadluses kaheksas ja kahekordne maailmameister Heiki Nabi kreekarooma maadluse raskekaalus alles kümnes.
Epp Mäel on olümpiakoht teenitud, jääb üle Riias saadud roidevigastus välja ravida ja treenida, Nabil ja teisel Eesti tipul, neli aastat tagasi Londoni olümpial vahvalt maadelnud Ardo Arusaarel on vaja aga hakata läbi nõelasilmade pugema. Ees seisavad valikturniirid Serbias, Mongoolias ja Türgis, olümpiale viib vaid koht kolme parema seas. Aga piletiahneid vägilasi on terve ilm täis.
Huvitavalt jätkus Eesti Olümpiakomitee uue presidendi valimise ralli. Kui neli aastat tagasi konkurentsi praktiliselt ei tekkinud, sest praegu Kuressaare linnapeaks tõusnud endine kümnevõistleja Madis Kallas polnud toona poliitika- ja ärihai Neinar Selile niigi tõsine vastane, et too temaga debatini laskunuks, siis nüüd on viie rõngaga pintsaku (loodame siiski, et võimaluse eest realiseerida Eesti sporti edasi viivaid ideesid) nimel läinud võitluseks.
Esialgu registreerus seitse tahtjat, üks (endisest koolidirektorist riigikogulane Märt Sults) loobus. Kuus ülejäänut: riigikogulane ja Eesti korvpallijuht, mõjukas keskerakondlane Jüri Ratas, ärimehed-ettevõtjad Urmas Sõõrumaa ja Tõnu Tõniste, kergejõustikus maailmamedaleid kogunud Erki Nool ja Jüri Tamm ning meelelahutaja Hannes Võrno asusid koguma Eesti Olümpiakomitee liikmetelt vähemalt 15 toetushäält, et järgmisse vooru pääseda. Kõige rohkem, 50 häält teenis Jüri Ratas, Urmas Sõõrumaad toetas esimeses voorus 28 ja Tõnu Tõnistet 19 EOK liiget. Nemad kolm edasi saidki, nende seast valitakse valitakse 15. aprillil EOK täiskogul Eestile uus spordijuht.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
