Ka Eestis oli vahepeal talve. Siis paistsid Euroopa kultuuripärandiaastat kuulutavad erksates toonides plakatid eriti hästi lume taustal silma. Nagu siinsel nurgal, kus luuletaja Juhan Viiding kohtub rahvatantsupedagoogi ja Tuljaku autori Anna Raudkatsiga. Kolmas isik on neil veel selja taga – vürst ja väejuht Barclay de Tolly. Ei ole vaja kaugele sõita, kui juba tulevad ette sama lakooniliselt esitatud lastekirjanik Ilon Wikland, ansambel Trad.Attacki liikmed ja isegi metsmaasikad rohukõrrel. Kõik on Eesti kultuuripärandi kandjad ja teatavad: “Tulevikul on ajalugu”. Foto: Riina Kindlam
Eesti Vabariigil on kätte jõudnud 100. juubeliaasta, aga lisaks on 2018 ka laiemalt tähistatav Euroopa kultuuripärandiaasta (European Year of Cultural Heritage). Sellele juhatavad hetkel tähelepanu kireva ja lihtsa selge kujundusega plakatid, mis panevad pärandile mõtlema. On märgiliste inimeste nägusid (nii ajaloolisi kui hetkel tegutsevate) ja esemeid, nt Lutheri vabriku tool, rehielamu, sangaga kaasaskantav kassettimängija tekstiga “Räägi oma mõtted ise linti” ja metsmaasikas rohukõrrel sõnumiga “Ajalugu saab olla ka isiklik”.
Rõhumine paljudele nägudele tekitab mängulisust à la “kellega on tegu?” Mõned on koheselt äratuntavad ning teised panevad kahtlema. Arvasin, et ühel plakatil on äsja Metsaülikooli näituse avamisel Tartus käinud Anu Lamp, kuid lähemal uurimisel selgus, et tegu on hoopis nelja üldtantsupeo aujuhi Anna Raudkatsiga. Kas teie suudaksite silmapilkselt (ja une pealt!) eristada, kes on kes, kui laotakse ette habemikunäod Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Jaan Tõnisson, Rootsi kuningas Gustav Adolf ja Jaan Poska?
Sõna PÄRAND (heritage), ehk see, mida järgmistele põlvedele pärandatakse, seostub viimasel ajal tihti selle kaitsja UNESCO-ga. United Nations Educational, Scientific and Cultural Organisation’i maailmapärandi nimistu (World Heritage List) on UNESCO poolt koostatav nimekiri maailma kultuuri- ja loodusobjektidest, mida peetakse kogu inimkonna kultuuri- ja looduspärandi seisukohalt äärmiselt olulisteks. Vaimne kultuuripärand (intangable culture) on selline, mida ei anna hästi vitriini pista. Eesti puhul on UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirjas Kihnu kultuuriruum, Seto leelo, Võromaa suitsusaun ja kõigi kolme Balti riigi laulu- ja tantsupeo traditsioon.
Rahvakultuuri Keskus soovib teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks ühise sissekande Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse teemal „Süldi keetmine ja söömine Eestis“. Sestap kogutakse laiapõhjalist informatsiooni süldi valmistamisest, söömisest, säilitamisest ning valmistamise traditsioonidest üle Eesti, sh paikkondlikest ja perekondlikest eripäradest. Ettevõtmine on olemas ka EV100 kingituste nimekirjas: sült peolauale ja Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse!
Pärandeid on erinevaid, nt. vaimne, ajaline ja digitaalne. Need on kõik lahti seletatud Euroopa Kultuuripärandiaasta värskel võrgulehel (www.parandiaasta.ee). Ka üle-Euroopalise programmiga tasub tutvuda aadressil www.europa.eu/cultural-heritage/ ning kindlasti tuleb silma peal hoida Eesti Vabariik 100 kodulehel (www.ev100.ee). Facebookis on vastavad teemalehed @kultuuriparandiaasta, @EestiVabariik100 ja @Estonia100.
Vikerraadio on Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja valinud sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme. Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab “Vikerhommikus” kell 7.55 üks Eesti mõte, sada päeva järjest. Need on üleval ka ERRi kultuuriportaalis (kultuur.err.ee). 20. jaanuari Eesti mõtteks oli Gustav Suitsu 1905. a. esmakordselt avaldatud “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks”. Oi, kui palju on sel aastal lugeda, kuulata ja vaadata. Olgem taibukad, aga saagem ka teadlikumaks!
Riina Kindlam,
Tallinn
