Keset suurt valge-toonekurgede parve, mis lendas piki Harku Lasteaia koridori, paistis üks kohe silma – see õnnetu keskel. Lausa kuri. Või jonniv? Või lihtsalt sügavalt õnnetu, et peab Eestist kaugele ära lendama. Ja kuigi mustvalges trükis ei paista, on siin kujutatud toonekurgede puhul kohe äratuntavad nende pikad punased nokad ja punased jalad. Kehad valged, tiibadel must. Valgetoonekured Eestist kaugemale põhja pesitsema ei tiku, oleme nende levila põhjapiir ning nad rändavad septembri alguses talvituma Lõuna-Aafrikasse.
Nagu vanarahvas ammu teadnud rääkida sügisest: “Kured lähvad – kurjad ilmad, haned lähvad – hallad maas, luiged lähvad – lumi taga”. Küllap kurgede puhul mõeldakse nii toonekurgi, kes kuuluvad toonekureliste seltsi (storks), kui ka halle sookurgi, kes kuuluvad kureliste kilda (cranes). Mõlemad lahkuvad ilmade kurjenedes ja vahel, nagu näha, ka kurja meelega. Võibolla tahtis ta jääda. Mõnedele ei meeldi reisida. Aga nüüd on ta nii üksi.
Eesti rahvuslind suitsupääsuke saabus Eestisse pesitsema, kui oli küllalt soe ja piisavalt palju putukaid õhus. Pesa ehitamiseks kulus ligi tuhat nokatäit ehitusmateriali (savirikas muda, rõhukõrred, sülg). Suve lõpul kogunes ta sadade omasugusega roostikesse ööbima (komme, mis pani muistseid inimesi arvama, et pääsukesed talvituvad veekogude põhjamudas). Ja nüüd pidanuks ta rändama suure parve liikmena Kesk- või Lõuna-Afrikasse – hiljemalt oktoobri alguses.
Kuid nõnda ta Harku metsas 20. oktoobril hundude Kriimsilma laagri matkapunktis binokli ette jäi. Igal sügisel Eesti eri paigus peetavasse Kriimsilma laagrisse tuleb hundusid kõikjal Eestist, see kord oldi sajakesti Harkus. Antud punktis pidid osalejad binokli abil leidma metsa vahelt lindude pilte ja need ära tundma. Sulelisi oli kokku 8 ja üks neist oli ka valge-toonekurg.
Kõige raskem oli lastel ära tunda metsvinti (keda oma punaka kõhu tõttu leevikeseks peeti) ja jäälindu (kingfisher). Antud isend võis peljata ränka lendu talvitusaladele, mille vältel hukkub meeletu arv suitsupääsukesi. Turvalist kohalejõudmist, Eesti taluõuedele õnne toov sõber!
Fotod ja tekst:
Riina Kindlam,
Tallinn
