Laagripere kohe peale Mereküla laagri avamist. Foto Rein Linask
Hommikul vara saabus Kanada esidusüksuse buss millega saabus kena kogus noori ja juhte Kanadast. Fotod: Rein Linask
Laupäeva, 6. augusti pärastlõunal avati laager Mereküla, mis seekord on ka suurlaager. Vormiriietes gaidid ja skaudid ning juhid marssisid uhketes pikkades rivides peaväljakule oma lippudega Kanadast saabunud Eesti Skautide ja Gaidide Orkestri „Kõla“ marsihelide saatel. Avapalvuse ütles praost Thomas Vaga, kes sidus oma kõne mereteemaga. Ta tuletas meelde, et Jeesus Kristus kõndis vee peal ning ka vaigistas tormist merd. Ka mainis ta, et eestlastele on meri alati tähtis olnud ning meri seob inimesi. Oma kõnes rõhutas ta mere mürinat ning palus ka laagrilistel lausuda kõvasti sõna “mürin”, et kuulda inimeste koosütlemise tugevust ning tunda, kui jõuline see sõna on.
Tervitussõnad laususid Eesti Skaudide- ja Gaididemalevate USAs juhid skm. Gunnar Tamm ja gdr. Leena Kangro, Välis-Eesti Gaidide Liidu peagaid, gdr. Ingrid Kütt, Eesti Skautide Liidu peaskaut, skm. Rein Linask, laagrite juhid skm. Gunnar Tamm ja ngdr. Linda Kangro, Eesti Skautide ja Gaidide Seltside Liidu esimees, skm. Mati Kobin ning Enno Agur.
Kuna Jüripäeval jäid üle andmata mõned ülendused, siis tehti seda nüüd. Gaideriks said Katrin Pillion ja Kristi Rakfeldt, nooremgaideriks Anne Holda. Noorem skautmasteriks löödi Jaan Sarapuu. Markus Kitsing oli sooritanud kõik kotkaskaudi punktid ning talle anti üle kotkaskaudi märk. Tema kotkaskaudi projektiks oli meie metsakiriku uuendamine. Laagrite juhid kuulutasid laagrid avatuks ning heisati Eesti, Ameerika ja Kanada lipud.
Avatseremoonia peaväljakul
Oli kuum ning päikesepaisteline pärastlõuna ning kõigil laagrilistel oli väga-väga palav olla peaväljakul. Nii skaudid kui gaidid pakkusid kõigile soovijatele vett juua, et sellele kuumusele vastu pidada. Peale laagrite avatuks kuulutamist lahkuti peaväljakult marsisammul ning suunduti skaut- ja gaidlaagritesse, et seal omakorda avatseremooniad läbi viia ning laagrilipud heisata. Seejärel läksid kõik oma all-laagritesse ning ka seal said lipud heisatud. Laagrid olid avatud ning valmis nädalasele laagrielule. Eks oli veel üht-teist sättida ning eriti just skautidel ja gaididel läheb kauem aega, et oma eluasemed kõrgustesse puude otsa ehitada.
Peale pesemas käimist ning õhtusööki suunduti tagasi all-laagritesse, kus valmistuti oma all-laagri lõketeks. Tore oli koos olla vanade sõpradega ning tutvuda uute inimestega. Arutati oma all-laagri nime üle ning otsiti ideid oma all-laagri hüüuks ning tublimad ka juba lõkke naljaks. Õhtu oli äärmiselt soe ja mõnus ning õhtutundidest lõkke ääres sai peagi hilisõhtu ning käes oli öörahu aeg. Kuigi kahjuks mõne hilisema lõkke ääres istuja ajas hoopiski telki äkiline vihmasadu.
Pühapäeva hommikupoolik veedeti taas all-laagrites, et paremini korraldada oma elamisi ning teha ettevalmistusi eesolevateks päevadeks. Varasel pärastlõunal aga tuli kõigil laagrilistel kiiresti koguneda peaväljakule, et läbida kohustuslik tuleohutuse kogunemine.
Peale lõunasööki aga oli aeg laagri ühistegevuseks, mis sel aastal oli muidugi seotud veega – oleme ju ikkagi Merekülas! Carl-Erik Skonberg korraldas laagrilistele üle järve köieveo, kus laagrilised olid jagatud kaheksasse meeskonda ning kordamööda üritati teisel pool järve olevat juhtide meeskonda vette tõmmata, või saada ise vette tõmmatuks. Vaid ühel laagriliste meeskonnal see õnnestus! Teistel lõppes köievedu aga madalas järvevees. Mis polnud sooja ilmaga sugugi mitte vastuvõtmatu, vaid hoopis suisa värskendav. Kuid viimasele meeskonnale läksid kõik laagrilised appi ning ühiselt saadigi juhid vette! Hästi tehtud! Teiseks mänguks olid korraldajad eelnevalt järvevette visanud tühjad veepudelid, kus sedelid sees mingite punktide arvuga. Meeskondadel oli siis vaja need ujudes ükshaaval järvest välja tuua ning viia oma meeskonna kätte, kus neid pidi valvsalt hoidma, et teised meeskonnad neid mitte ära ei varastaks.
Mis aga ikkagi juhtus. Kui aga nn. varas tabati ehk teda puudutati, pidi too pudeli tagasi loovutama ning korvpalliväljakule vangi minema, kust tuli end nalja või mõne muu tegevuse abil välja lunastada, et taas oma meeskonnale appi minna. Segadust kui palju, kuid lastel oli väga lõbus ja millal enne on lapsed ära öelnud vees olemisest. Kokkukogutud punktide tulemuse aga saame teada laupäeval.
Pühapäev lõppes ühislõkkega gaidide lõkkeplatsil. Lõkkevanadeks olid Magnus Skonberg ja Viktoria Hallikäär, kitarril saatis John Jester ning akordionil Enno Agur. Kordamööda tutvustati oma all-laagrite hüüdusid ning vahele lauldi ühislaule. Tublid hundud ning skaudid olid ette valmistanud ka lõkkenaljad. Lõkkeõhtu lõppedes meenutas skm. Enno Agur selle aasta alguses lahkunud Peeter Kopvillemit ning koos lauldi tema laulu “Läbi päeva ja öö”.
7. augusti hommiku seisuga on laagrielanikke kokku 181 (registreerimislehtede alusel), 133 USA-st, 47 Kanadast ning 1 Eestist. Kuigi, 2 Eestist pärit noort elavad praegu ajutiselt Kanadas ning registreerisid end Kanada all. Kuid kõik laagrielanikud ei olnud veel registreeritud.
Läbilõige USA osariikide kaupa:
1 Florida
3 Massachusetts
27 New Jersey
1 Montana
17 Pennsylvania
28 New York
1 Rhode Island
23 Maryland
30 Connecticut
2 Delaware
Need numbrid ning andmed ei ole lõplikud, sest ikka veel registreerib laagrilisi juurde. Lasteaeda oli end kas terveks nädalaks või ainult osalise ajaga registreerinud 3 last (pluss üks lapsevanem), kuid nad võtavad osa hundude all-laagri tegevuses.
Järgnevalt läbilõige teistest all-laagritest koos juhtidega:
34 hellakeste all-laagris, juhiks Lia Triantafylidis
21 hundude all-laagris, juhiks Jaan Sarapuu
28 gaidide all-laagris, juhiks Ilona Lane
20 skautide all-laagris, juhiks Silver Laur
16 vanemgaidide all-laagris, juhiks Viktoria Hallikäär
11 vanemskautide all-laagris, juhiks Magnus Skonberg
16 veimevaka all-laagris, juhiks Teele Jõgi
8 Udumäe all-laagris, juhiks Gunnar Tamm
3 (pluss 4) köögi all-laagris, vanemkokk Virve-Kai Bulla
8 veteranide all-laagris, juhiks Helvi KiikJester
3 ambulantsis, peaõde Karin Ulm-Must
8 tehnilises toimkonnas, juhiks Neeme Markus
Tihti me ei mõtle selle peale, et kui palju võib aega võtta ühe või teise asja ettevalmistamine. Seda enam, et kui palju võib aega võtta ühe nii suure ürituse organiseerimine nagu seda on nädalane laager, kus osaleb julgelt rohkem kui sada inimest. Või nagu juhtus sel suvel, ligi kakssada! Esimesed mõtted ning ettevalmistused saavad teoks juba eelneva laagri lõppedes. Ning tavaliselt valitakse uue laagri juhid oktoobrikuisel aastakoosolekul ning nemad omakorda valivad all-laagrite juhid. Kuigi juhtub ka vahest, et mõned noored tulevad ja pakuvad end ise. Ning seda on vaid rõõm näha!
Suurem ning tõsisem töö aga algab peale Jüripäeva. Eesti Skautide ja Gaidide Sõprade Seltside Liidu algatusel (eestvedajateks selle korraldamisel Leelo Linask ning Mati Kobin) käiakse kogu laagriala ning selle hooned läbi ning tehakse nimekiri parandustest ja koristustöödest, mis oleks vaja ära teha enne uue laagri algust.
Peale Jüripäeva nädalalõppu oli pea igal nädalalõpul näha laagrialal inimesi, kes tegid ning toimetasid, parandasid ja koristasid. Ametlikke talgunädalalõppe kuulutati välja neli, kuhu oodati nii laagriliste lastevanemaid kui muidu sõpru ja toetajaid. Ning talgulisi tuli! Tehti ära palju koristustöid ning parandusi, kuid kindlasti vajab ära märkimist, et peaköök sai renoveeritud – uus katus peale ning kööki uued pliidid ja lagi ning põrand. Nende tööde toetuseks annetasid raha Eesti Abistamiskomitee Ühendriikides ning Baltimore Eesti Selts. Samuti tuli rahaline toetus Baltimore Eesti Markuse koguduselt meie Metsakiriku hooldamiseks ning alalhoidmiseks. Ka said uue värvikorra peamaja esmaabitoad ning laagrialal vahetati mitmeid torustikke. Sissesõiduteel parandati suured augud, mis olid tekkinud peale suuri vihmasadusid. Toni Männik annetas osa liivast ning osa muretseti ise ning nüüd on meil järvekaldal kaunis liivarand. Kõiki töid ei jõua ära mainidagi, kuid alati leidub ikka ja jälle midagi, mis vajab natuke nokitsemist ning praegu laagri ajalgi on tehnilisel meeskonnal ning ka nende abilistel palju asju teha. Ning iga abikäsi on alati teretulnud!
Ja nii läheneski laagri algus. Esimene laagriline ehk peakokk Virve saabus juba 25ndal juulil, et alustada köögi kordasättimisega. Peale iga laagri lõppu pakitakse kõik köögitarbed kastidesse, mis seega ka tähendab, et enne iga laagri algust on kõik vajalikud asjad jälle vaja panna kööki oma kohtadele, kust neid igapäevaselt kogu laagri jooksul saab siis võtta ja kasutada. Et ikka oleks ilusti käe järgi. Ning kuna kööki renoveeriti, oli veel rohkemgi sättimist ning seadmist. Kuid kui ilus nüüd köök on ja kui palju lihtsam on süüa teha uute pliitidega, ja kui palju turvalisem!
Järgmised laagrilised-abitöölised hakkasid saabuma neljapäeval-reedel enne laagri algust, et alustada viimase minuti ettevalmistustega. Ja laupäeval hakkasid saabuma laagrilised. Paar noort Eestist, hulgaliselt Kanadast ja palju-palju meie oma inimesi, kokku 10-st Ameerika osariigist. Nagu eelpool mainitud, kokku ligi 200 laagrilist!
Alustati enda registreerimisega peamajas ning seejärel siirduti oma all-laagritesse, et telgid üles sättida ning valmistuda 9-päevaseks laagrieluks.
Peaköögis serveeriti lõunasööki ning taas siirduti all-laagritesse. Ning laagrilisi tuli aga ikka veel juurde. Nii kogu laupäevase päeva jooksul.
Vilve Ladon
(Järgneb)