Eestis, Sloveenias ja Belgias on taaskasutus ja prügi mittetekitamine kõige paremal järjel, selgub möödunud nädalal avaldatud Eurostati uuringust.
Samas on riike, näiteks Saksamaa, kus taaskasutus on heal järjel (65% kogu prügist), aga prügi tekitatakse hulgaliselt (611 kg aastas inimese kohta). Leidub ka neid, kes tekitavad vähe prügi, kuid ei taaskasuta ka oluliselt midagi. Näiteks Slovakkia, kus vastavad näitajad on 324 kg ja 13%.
Riikide prügimajandusest saab hea ülevaate, kui vaadata, kui palju prügi saadetakse prügilatesse või põletamisele pärast taaskasutamist.
Eesti, Sloveenia ja Belgia puhul on kombineeritud aktsepteeritaval tasemel prügiteke, taaskasutus ja komposteerimine, mis teebki neist riigid, kus saadetakse prügimägedele ja põletusahjudesse elaniku kohta kõige vähem kilogramme prügi.
Eestis, mis on “prügiriikide” edetabeli esinumber, tekib ühe inimese kohta 279 kg prügi aastas ja sellest taaskasutatakse 40%, millest jääb järele 167 kg jäätmeid. Seega tekib iga eestimaalase kohta päevas 0,5 kg prügi, mis on kaks korda vähem kui Taanis, kolm korda vähem kui Kreekas ja neli korda vähem kui Maltal.
Kuid elavaks tõestuseks, et on võimalik tekitada ka kolm korda vähem prügi kui Eestis, on nö Zero Waste omavalitsused, näiteks Contarina piirkond Itaalias, mille terve aasta “prügitoodang” on vaid 57 kg. See on vaid 0,15 kg päevas!
Prügistatistikat avaldab Eurostat igal aastal. Keskmiselt tekitab iga eurooplane aastas 492 kg sodi, millest taaskasutusse suunatakse 42% ja prügilasse viiakse 58%. Võrreldes 2011. aastaga on näha siiski mõningat progressi: toona tekitati 11 kg prügi enam (503 kg inimese kohta aastas) ning taaskasutati 2% vähem.
Maaleht
