Fotol: Alo Ritsing juhatamas Forestalia koori.
26. oktoobril esines meeskoor Forestalia “XIX Lõuna-Eesti meestelaulupäeval” Tartu ülikooli aulas. Olen nüüd selles meeskooris ja laulan teist tenorit ning esinesin samuti ülikooli aulas.
Forestalia ajaloos on kirjas, et “Forestalia ühendab eneses täna hingelt või ametilt metsamehi. /—/ Eesti Metsatöötajate meeskoori asutamise mõte sai teoks 1972. a. suvel tolleaegse ministri Heino Tederi ettepanekul. Esimesele proovile Tallinna 8. septembril 1972 kogunes 44 meest. Koori tuumiku moodustasid Tartu Akadeemilise Meeskoori vilistlased. /—/ Algusest peale on koori peadirigendiks olnud Alo Ritsing.
10 aastat koori dirigendina töötanud praeguse Eesti Rahvusmeeskoori juhataja Ants Sootsi tööd jätkab Ilmari Johansson. Pikemat aega on olnud kontsertmeistriks Ruth Ernstson, viimasel ajal saadab koori klaveril Kadi Ritsing. Esinemisriietusena võeti kasutusele metsameeste roheline munder noodivõtmega lõkmel. Kuna metsameestelt enam mundri kandmist ei nõuta, siis olemegi ainukestena jäänud selle traditsiooni jätkajateks. Peakatteks on roheline sulega kaabu, mis välitingimustes, eriti rongkäikudel, on rohket tähelepanu äratanud.
Forestalia lauljad on hajutatud üle kogu Eesti kõikidesse maakondadesse peale Saaremaa. Seetõttu saame proove teha ainult korra kuus. Seni on need toimunud vaheldumisi Tartus, Tallinnas ja Paides, edaspidi koguneme proovideks Tartusse, mis on enamusele meestele kohalesõiduks sobivaim paik.
Põhiline kontsertrepertuaar omandatakse laululaagrites, mis toimuvad suvel Eesti erinevates kaunites paikades. Laululaagrites, kus on ka paljudel pereliikmeid kaasas, toimub peale proovide rohkesti sportimist ja kultuurilisi üritusi. Traditsiooniliselt istutatakse laagrikohta noor tamm ja esinetakse kontserdiga.
Need tammed hoitakse koori tähelepanu all kogu aeg. Kuid istutamise 20. aastapäeva tähistatakse kohapeal nn. “Tammede kontserdiga”.
Põhiliselt esineb Forestalia metsanduslikel üritustel. Osa on võetud kõikidest üldlaulupidudest, meestelaulupäevadest ja paljudest piirkondlikest laulupäevadest. Võistulaulmistel on koor oma grupis alati tulnud auhinnalistele kohtadele.
Jätkub kultuurkapitali poolt toetatud 10-aastane projekt “Metsameeste laul Eesti riigi piiril”. Selle projektiga oleme viinud meestelaulu paljudesse väiksematesse asulatesse ja koolidesse, kus koorid esinevad väga harva. Repertuaaris on suur osa lauludel metsast ja loodusest”.
Enne aulaesinemist tegi meie koor ka proovi. Pärast seda läksime kõik aulast välja. Samal ajal tuli trepist üles üks mees, kes ajas meid kätega kahte lehte laiali nagu Mooses Punase mere ääres, tema järel tulid trepist üles poistekoori liikmed, kes läksid oma lauluproovi tegema. Neid möödumas nähes mõtlesin, et need poisid oleksid ilmselt ükskõik kus, aga mitte siin, sest mulle meenus oma noorus ja see, kuidas ma ajasin vastu kõigele, mida mulle peale sunniti, näiteks klaveriõpingutele. Nii olen ma teinud kogu elu.
Kuna kontserdini oli jäänud tund aega, siis läksime ühte loenguruumi Forestalia vormi ümber riietuma. Mõtlesin sellele, kui palju meie meeskoori liikmeid võisid laulda lastena poistekooris. Ja sellele, et RAM-is ja mõnes kooris veel makstakse laulmise eest tasu, aga Forestalias käiakse koos armastusest laulmise vastu. Mõned mehed laulavad isegi mitmes kooris.
Kunagi laulsin ma lühikest aega New Yorgi Eesti Maja meeskooris, isegi duetti koos Heinz Riivaldiga, kandes ette laulu “Kodukotus”. Heinz oli enne põgenemist Eestist 1944. a. sügisel olnud Estonias ooperilaulja. Ameerikas võitis ta 1950-ndatel aastatel Ameerika talendivõistluse kui “laulev veoautojuht”! Mulle ütles ta lauluproovi tehes, et ma polevat küll mingi eriline talent, aga hakkama ma saavat.
Enne kui meie koor lavale astus, sain ma jälgida poistekoori ning teiste meeskooride esinemisi. Olin hämmastunud, kui ilusat muusikat kõik tegid ja kui hästi hääled kõlasid. Kõikide kooride juhid on teinud suurepärast tööd, sealhulgas muidugi Forestalias Alo Ritsing koos oma tütre Kadiga ja minu hea naaber, kes mu koori tõi – Kuno Kergega.
Kooris lauldes ei saa soleerida, siin peab tegema koostööd. Kahju, et elus seda põhimõtet mitte alati ei järgita.
Viido Polikarpus