• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna
No Result
View All Result
  • ENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sõna

Jõulueelseid mõtisklusi

VES by VES
1. jaanuar 2013
A A
18
VIEWS
Jaga Facebook'is

 

Ajad muutuvad ja meie muutume koos nendega – seda algupäraselt ladinakeelset tsitaati kohtab arvamusartiklites. On omistatud ühele Rooma keisrile, aga tegelikult on see üldkeh-tiv fakt. Lisaks oleks loogiline küsida: kes tegi? Ja vastata Jakob Kunderi vanapagana eeskujul: Ise tegi!

Nende muutuste taga seisame ju meie kõik, arengumootorite sõiduvees – enamik passiivselt kaasa minnes, osa protesteerides, aga olles sunnitud leppima: evolutsioon on parem kui revolutsioon.

Saabuvate jõulude eel meenub nende tähistamine kauge mineviku nooruse Eestis, unustusse vajunud kommetega, mis on muutumas folkloristide andmestikuks. Nimeliselt on veel ühte ja teist säilinud, aga tegelikult on palju muutunud. Võõrsil on üle võetud kohalikke kombeid, neid on teistest riikidest jõudnud Eestisse, on osalt vahepealse arengu tulemused.

On aga jäänud nimi ja sellega seotud jõulu-puu, millel faktiliselt pole midagi tegemist Jeesuse sünniga, on inimlik lisand kristlikule jõuluevangeeliumile. On ka ajaloo jooksul läbi teinud arengu.

Mitmete Lääne-Euroopa rahvaste kohta on juba 15. sajandist andmeid kuuse (või mõne muu liigi) toomise kombest, et nii osa saada looduse elujõust. Pööripäevapidustustest Tallinnas Raekoja esisel turuplatsil kuuse ümber pilgarit pidades on andmeid aastast 1441. Kinnistumiseni kristliku jõulutähistuse kombestikku kulus veel paarsada aastat. Kroonik Balthasar Russow kirjutab 1584. aastal, et nii pööripäevapüha tähistamisel kui ka vastlapidustustel püstitati linnaväljakule käsitööliste gildide poolt ehitud suur kuusk.

Niisiis oli jõulupuukomme levinud linnades ammu enne jõudmist eesti talupojakultuuri. Eestis toodi esimene jõulupuu tuppa arvatavasti Hiiumaal Kärdla pastoraadis 1795. aastal. Eesti maarahvas sai jõulupuukombega tuttavaks mõisate kaudu. 19. sajandi keskpaiku hakati üha sagedamini jõulupuud korraldama koolides, edaspidi ka seltsides ja asutustes. Talutaredes kodunes jõulupuukomme 20. sajandiks.

Nõukogude korra ajal keelati kuuse toomine kirikuga seotud jõulupühadeks. Nääripuu nime all hakkas see tähistama uusaasta vastuvõttu. Nii kestis tervelt poolsada aastat. Tänapäeval võib ehitud kuuski näha asutustes jõulumeeleolu loomas hiljemalt novembri lõpus, kui algab advendiaeg.

Ehetes kuusepuu on sajandite jooksul üle võtnud palju sümboolseid tähendusi – püha hiiepuu, hingedepäeva puu, jõuluaja tulesäras puu. Jõulud on üks tähtsamaid rahvakalendri pühi, tähistades talvist üleminekut lühenevatelt päevadelt päikese uuele võidule ning kristlikus maailmas Jeesuse sündimist. Jõulupuud on peetud ka maailmapuu, elupuu või paradiisipuu sümboliks.

Pärast sovetiaja võitleva ateismi võidukäiku Eestis on jõulude kristlik tähendus muutunud minimaalseks. Aga nagu 1441. aastal seisab ka 571 aastat hiljem Tallinnas nääripuu asendajana ilmlik kuusepuu. Eestlased pole pidanud sammu arenguga, mis Venemaal asendas võitleva ateismi putinismi kaitsva õigeusuga, vaid jäänud suurelt osalt oma egoismi vangideks. See on võib-olla ka enesekaitseks vajalik, sest vahepealsed elamused pole olnud just optimismi soosivad.

Jõuludel on suurem seos lapsepõlvega. Neis on midagi muinasjutulist jõuluvana kaudu, rõõmustavat kinkide läbi. Mäletan aga ise, kuidas mõjus lapsepõlve jõuluvana külastuse puhul, et tundsin ära tema jalas isa saapad. Oli äkiline samm unistustest tõelisusse. Nagu hiljemgi elus, kus on tulnud tõdeda, et asjad pole alati nii, nagu nad välja näevad.

Jõuludeaegse kuusepuu teekond linna kesk-väljakult kodudesse on Euroopas saamas uut suunda. Seda mõjutab üha suurem moslemite sisseränne koos nende tavadega, milles pole kohta jõulupuul, mida ei nähta neutraalselt, vaid osana kristlaste traditsioonidest.

Taanis on kombeks jõulupuude pidulik toomine mitte ainult linnade keskväljakutele, vaid ka elamurajoonide keskustesse. Kui seda käesoleval aastal taheti jälle korraldada ühes Kopenhaagenist põhja pool paiknevas elamukompleksis, kus on 2/3 välistaustaga elanikku, neist suurem osa moslemid, kes on ka enamuses ühistu juhatuses, hääletati jõulupuu toomine maha. See lõi avalikkuses suuri laineid, kuna sama juhatus oli varem toetanud moslemite eid-püha tähistamist. Otsust põhjendati demokraatiaga, aga kas sisse-rändajad saavad sel kombel asendada kohaliku kultuuri tavasid enda omadega? Üldiste protestide tagajärjel valiti uus juhatus, sama enamusega,  kes nõustus jõulupuu püstitamisega. Demokraatia ei tohiks ju olla enamuse diktatuur, mida arvatakse ja rakendatakse mõnes diktatuuri alt vabanenud riigis. Kuidas on aga tuleviku väljavaated, kas tuleb jõulupuul ja muudel meie kommetel kolida koduseinte varju? Need probleemid ei vähene siin sisserändajate kasvuga. Lootkem ja soovigem siiski häid jõulupühi ka järeltulevatele põlvedele!

 

Vello Helk

 

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Mis maa see on?

Mis maa see on?

8. veebruar 2026
34
Estonian Students Fund Accepting Applications for  Scholarships

Vaba Eesti Sõna essee- ja videovõistlus noortele: “130 aastat ameerika-eesti ajakirjandust”

27. oktoober 2025
60
Los Angelese üldkoosolekud

Arvamus ja kõhutunne eksitab

17. august 2025
35
Ameerika valimistest

Mida Donald Trump kardab?

17. august 2025
52
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

Join the Vaba Eesti Sõna Family

Sign Up for Our Newsletter and Stay Informed with Vaba Eesti Sõna.

Subscribe here →

Recent News

Kristel Vilbaste: Lipuga hiide

Kuhu küll kõik Eesti lapsed said?

9. märts 2026
Presidendi abikaasa kleit teeb kummarduse meie pärandile

Presidendi abikaasa kleit teeb kummarduse meie pärandile

9. märts 2026
Karis aastapäevakõnes: arvamuskius viib vaikuse ja ükskõiksuseni

Karis aastapäevakõnes: arvamuskius viib vaikuse ja ükskõiksuseni

7. märts 2026
EV 108. aastapäeva aktusel New Yorgis leidis aset heliteose “Kauge kaja” maailma esiettekanne

EV 108. aastapäeva aktusel New Yorgis leidis aset heliteose “Kauge kaja” maailma esiettekanne

7. märts 2026
Henry Sildaru võitis olümpiahõbeda ja sai presidendilt kõrge autasu

Henry Sildaru võitis olümpiahõbeda ja sai presidendilt kõrge autasu

3. märts 2026

Become VES Digital Subscriber

Unlock the full experience of VES by becoming a Digital Subscriber today! Gain exclusive access to our digital PDF newspaper archive, featuring issues from 2020 onwards. Stay updated with our ever-expanding library of content by logging in now.

Digital Newspaper →

Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna (VES) 'Free Estonian Word' on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, ilmub kahe nädala tagant 1949 aastal asutatud aktsiaseltsi The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc.’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

» Meist
» Hakka lugejaks
» Võta ühendust
» Toeta VES

Jälgi VES Facebook'i lehekülge, et kursis olla meie viimaste uudiste, teadete ja üritustega.

Viimased uudised

Kristel Vilbaste: Lipuga hiide

Kuhu küll kõik Eesti lapsed said?

9. märts 2026
Presidendi abikaasa kleit teeb kummarduse meie pärandile

Presidendi abikaasa kleit teeb kummarduse meie pärandile

9. märts 2026
Karis aastapäevakõnes: arvamuskius viib vaikuse ja ükskõiksuseni

Karis aastapäevakõnes: arvamuskius viib vaikuse ja ükskõiksuseni

7. märts 2026

Meie toetajad

Tänu meie lugejate toetusele ja heldekäelistele annetustele jätkame Eesti vaimu levitamist üle Ameerika. Oleme poliitiliselt sõltumatud, pühendunud vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi toetamisele. Meie ajaleht ja selle töötajad kannavad uhkusega nime: 'Vaba Eesti Sõna.'

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

No Result
View All Result
  • ENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2024 The Nordic Press Estonian-American Publishers, Inc. All Rights Reserved.

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?