Kalev Vilgats: Teel valitsusliidu poole

Kalev Vilgats, ajakirjanik

Läinud nädala keskpaigast peavad Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond läbirääkimisi koalitsiooni moodustamiseks. Seni on kõnelused edenenud lausa lepase reega.

Poliitikavaatlejate arvamus on praegu selline, et nimetatud osapooltest koosnev koalitsioon ka sünnib. Osalised ise on täis otsustavust pidada vastu järgmiste valimisteni. Siiski on üsna levinud arvamus, et Eesti valitsuste kestvuse loogika järgi veab kolmikliit välja vast poole ajast. Eks seetõttu peavadki Eesti 200 ja sotsid arvestama, et valitsuse saatuse ja koosseisu dikteerija on Reformierakond.

Keskerakond pole veel valimistega saadud löögist toibunud, kuigi vähemalt praegu paistab, et Jüri Ratas jätkab esimehena. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) üritab ujuda vastuvoolu ja takistada valimistulemuste väljakuulutamist. Läinud nädalal pöördus EKRE riigikohtusse taotlusega tühistada e-hääletuse tulemus. Riigikohtust tulid nad sama targalt tagasi, sest kõigepealt peab nende kaebuse lahendama vabariigi valimiskomisjon ja alles siis, kui lahendiga rahul ei olda, võib minna koputama riigikohtu uksele.

Isamaa aseesimees, viimaseid nädalaid välisministri ametis Urmas Reinsalu ütles Postimehe otsestuudios, et nemad kavatsevad jääda konstruktiivsesse opositsiooni. Samuti ei kaalu Isamaa praegu esimehe Helir Valdor Seederi väljavahetamist.

Koht riigikogu juhatuses

Ega opositsiooni jäänud kolmel erakonnal olegi suurt muud midagi teha, kui olla sündiva võimuliidu vastasrind. Nendel tuleb omavahel kokku leppida riigikogu teise aseesimehe koha üle. Tavaliselt kuulub see koht kõige enam mandaate saanud ja opositsiooni jäänud erakonnale, praegusel juhul EKRE-le. Kui aga Keskerakond ja Isamaa peaksid mingil põhjusel otsustama teisiti, siis EKRE 17 kohta Keskerakonna ja Isamaa 16+8 vastu ei saa. Kuidas liisk langeb, näeme varsti.

Kellele ministriportfell?

Tänagi (s.o esmaspäeval) oli raadios juttu ministrikohtade jaotusest. Eks see laskmata karu naha jagamist meenutab. Esiteks me ei tea, kas luuakse mõni ministrikoht juurde. Räägitud on Ida-Virumaa asjade ministrist, rohepöörde eest vastutavast ministrist ja võibolla kellestki veel. Praeguses valitsuses on koos peaministriga 15 liiget. Õige mitu viimast valitsust on moodustatud võrdsuse põhimõttel, ehk kõigil koalitsiooni osapooltel on olnud võrdne arv portfelle.

Seekord on Reformierakond juba teatanud, et soovib proportsionaalset jaotust vastavalt valimistulemustele. Sel juhul on välistatud nii 9+3+3 kui 7+4+4, sest ka Eesti 200-l on valimistulemuste järgi õigus rohkematele kohtadel kui sotsidele antakse. Uue valitsuse moodustamisega on esialgu veel aega.

Hakkame kärpima

Enne valdkondade kaupa läbirääkimiste algust anti koalitsiooni moodustajatele ülevaade riigi rahaasjadest. Need ei ole kiita. Ametisolev rahandusminister Annely Akkermann ütles, et eelarvetasakaalu saavutamiseks on vaja järgmise nelja aastaga kokku hoida miljard eurot. Akkermann ise pole teinud saladust, et jätkaks meelsasti rahandusministri ametis. 2009. aastal kohalike valimiste järel oli ta Pärnu rahanduse abilinnapea ja tõmbas linna maksmata arvete mül-kast välja. Varem on ta olnud oma kodusaare Kihnu vallavanem. Nii et rahaga ümber käimise kogemust tal on.

Tõsi, miljardist praegu enam ei räägita. Viimati nähtud summa oli 750 miljonit, aga ikkagi suur hulk raha ajal, kui kõik ootavad palgatõuse ja lubaduste täitmist.

Pehmem variant, millest samuti on räägitud, oleks mitte kärpida, kuid vaadata üle kõigi kulutuste põhjendatus.

Julgeoleku- ja välispoliitika, justiits

Need kaks valdkonda on sellised, kus kõneluste pidajatel lahknevusi ei ole. Üsna kiiresti lepiti kokku, et kaitsekulutusteks eraldatakse kolm protsenti sisemajanduse kogutoodangust ja veel teatud osa (ilmselt u 0,5 protsenti) liitlasüksuste vastuvõtmise kulude katteks. Esimest korda nähtakse julgeoleku eelarvereal ette summad elanikkonna kaitseks (tsiviilkaitse).

Tõenäoliselt teeb Eesti kõigile NATO partneritele ettepaneku tõsta nendegi kaitsekulutused vähemalt 2,5 protsendile.

Eesti välispoliitika ei muutu, kuid ilmselt tuleb hakkama saada senise rahastusega, juurde ei anta. Kesksele kohale jääb kohalik ja rahvusvaheline julgeolek ning Ukraina kõigekülgne abistamine, et Venemaa saaks palga, mida ta väär-ib. Eesti on selle poolt, et Ukraina võetaks võimalikult lähiajal Euroopa Liidu ja NATO liikmeks. Kiievile tähendaks see lõplikku asetumist väljaspoo-le raudset eesriiet.

Justiitsteemad on kõige värskemalt arutatud. Siin nähakse ette konkurentsi-reeglite ja konkurentsiameti tugevdamist. Samuti kohtumenetluse kiirendamist, sest kohtuveskid jahvatavad Eestis üliaeglaselt. Veel on plaanis vaenukõne reeglistiku viimine vastavusse põhiseadusega.

Sotsid on rõhutanud põhiõiguste ja isikuvabaduste tagamist. Sotsiaaldemokraatide esindaja Jevgeni Ossinovski arvas, et edaspidi hakkab tulema rohkem teemasid, kus on eriarvamusi.