Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhinna pälvis sel aastal Svante Pääbo, paleogenenoomika üks rajajatest ja Eesti-Rootsi juurtega geneetik. Nobeli komitee otsustas anda talle preemia väljasurnud inimlaste genoomide ja inimeste evolutsiooni uurimisel tehtud avastuste eest.
Pääbo tõestas oma kolleegidega esimest korda, et DNA-d ehk pärilikkusainet on võimalik eraldada isegi tuhandete aastate vanustest inimluudest. Aastal 1985 õnnestus tal saada DNA-d 2400 aasta vanusest Egiptuse muumiast.
Aastal 2002 sai Pääbo suure tähelepanu osaliseks, kui teatas, et on avastanud “kõnelemise geeni” – geeni FOXP2, mis kõnehäiretega inimestel puudub või on kahjustunud.
Järgnevatel kümnenditel õnnestus Pääbo juhtimisel järjestada inimeste sõsarliigiks olevate ja praeguseks välja surnud neandertallaste täisgenoom. Ühtlasi leidis ta uue inimliigi – denisi inimese, kes elas ühel ajal nii neandertallaste kui ka nüüdisinimestega ja nendega segunes.
Viimasel ajal on uurinud Pääbo muu hulgas, kuidas eraldada iidset DNA-d setetest ja kuidas mõjutavad neandertallastele iseloomulikud geenivariandid aju arengut.
Viimane võiks aidata muu hulgas mõista, miks õnnestus püsima jääda just nüüdisinimestel ja neandertallased välja surid.
Aastal 2019 valiti Pääbo Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks.
Eesti teadlasest on otseselt Svante Pääbo käe all õppinud Tartu Ülikooli inimese geneetika professor Maris Laan. Professori hinnangul aitas Pääbot preemiaväärilise avastuseni kanda uudishimu ja riskijulgus. “Ent see polnud selline uisapäisa riskijulgus, vaid süstemaatiline riski võtmine. Ta sai vana-DNA’d puudutavate uuringute puhul väga hästi aru, millist kvaliteedilävendit ta ületama peab,” meenutas Laan.
Seejuures tasub tema sõnul välja tuua, et Pääbo oli muumia säilmetest DNA eraldamise ajal alles doktorant.
Järjepidevalt maailma teaduse tipus olemist soodustab Laane sõnul Pääbo loodud sisekliima. “Inimesena on ta oma olemiselt väga lihtne. Talle ei meeldi poosetamine. Tema maailmapilti ei sobitu üldse inimeste lahterdamine, inimesed on ühtemoodi, kõik sõltub sellest, kuidas ta inimesena ise käitub või teadlasena panustab,” meenutas professor.
Töökultuur kajastus ka muus. Näiteks töörühma koosolekul teemasid arutades pandi telefon hargilt ära, et keegi ei segaks, teaduse üle arutamiseks võetud aeg oli piiramatu. “Ta pidas alati oluliseks vaba mõtlemist. Kõigil on võrdne sõnaõigus, ole sa siis üliõpilane, laborant, järeldoktor või vanemteadur,” märkis Laan.
“Emotsioonid on laes. Mul siiralt on väga-väga hea meel. Küll on kahju, et Svante ema ei kuule ega näe praegu, aga kindlasti ta praegu pilve piirilt piilub alla ja mõtleb sellele. Svantel oli temaga väga lähedane suhe ja oli tema suhtes väga lugupidav,” lisas Maris Laan.
Nobeli meditsiiniauhinna on pälvinud ka Svante Pääbo isa Sune Bergström. Pääbo ema oli eestlannast keemik Karin Pääbo, paadipõgenik.
VES/ERR
