Kohtusin Konsul Kairi Pirk-Vatuneniga esimest korda 2020. aasta jaanuaris, kui ta saabus koos peakonsul Ann Hänniga San Francisco peakonsulaati sisse seadma ning käivitama. Nad võtsid peatselt ühendust SF Eesti Seltsiga, et luua kohalikke kontakte.
Konsulaadi avamist oli läänerannikul kaua oodatud. Nii Ann Hänni kui ka Kairi Pirk-Vatunen on koostööaltid, südamlikud ja professionaalsed. Viimase kahe aasta jooksul — isegi pandeemia ajal — on palju saavutatud. Kairi Pirk-Vatunen oli nõus selle lühikese intervjuu tegema enne Eestisse naasmist (peakonsul Ann Hänni lähetus veel kestab).
Millised olid suurimad väljakutsed ja raskused uue kontori loomisel? Kuidas pandeemia teie plaane mõjutas?
San Franciscosse konsulaadi rajamise otsus tehti Tallinnas ja meie ülesandeks jäi asutada füüsiliselt konsulaat ise ning luua suhted kogu Läänerannikuga. Diplomaadid roteeruvad tavaliselt 1. augustist, aga meie töö hakkas peale poolest hooajast, ja peagi tuli koroonaviiruse pandeemia, mille tõttu oli raske ühtegi kokkusaamist ning tutvumist korraldada. SF linn on pandeemia algusest saadiks tahtnud oma reeglitega teistele eeskujuks olla ja pani praktiliselt kaheks aastaks linna sisuliselt lukku. Tavapärane kontorielu ja rutiin suri välja, kõik alles harjusid uue olukorraga ning meil võttis üksjagu aega enne, kui saime inimestega päriselt kohtuda ning tutvuda.
Lisaks oli meil päris suur väljakutse meie kontori hoonega seotud, sest remonditööd venisid, lubade saamine venis. Suur tänu Swiss-Nexi esindusele, mis võttis meid alguses oma tiiva alla! Samas ootasid kodanikud kärsitult juba konsulaarteenuste osutamist. Me ei saanud neid kohe aidata, kuid me proovisime leida viise kõige kiireloomulisemate toimingute läbiviimiseks. Kohtusin dokumentide väljastamiseks pargis või mujal, kuhu kodanik tulla sai. Kui saime lõpuks oma ruumidesse kolida, hakkasime täie hooga pihta, sest neid, kes meid juba ootasid, oli palju ja saime juba täismahus konsulaarteenuseid pakkuda.
Mis teid San Francisco juures kõige enam üllatas?
Positiivselt üllatas, et paljud olid juba Eestist teadlikud. Polnud vaja seletada, kus on Eesti ja mis on ta tugevus. Eestit kui eesrindlikku digi- ja iduettevõtteriiki juba teati, seetõttu üllatas Eesti fännide hulk! Peale selle on San Francisco parajalt väike, samas elava loomuga linn.
Negatiivselt üllatas, et siin on nii palju kodutuid ja tänaval vedelevaid narkomaane. Ka on kummaline, et ei ole mõistlikku ühistransporti linnast välja, et siit ei ole rongiühendust Sacramentosse või Los Angelesse. Eurooplastena väärtustame ühistranspordi võimalusi, sest peame seda jätkusuutliku majanduse alustalaks. Samal ajal meeldis väga, et palju rõhku pööratakse taaskasutusele, sealhulgas taaskasutatavatest materjalidest pakenditele ja prügisorteerimisele. On meeldiv, et rohemajanduse ja keskkonnasäästlikkuse teemasid käsitletakse rohkesti, Ameerikal ja Eestil on sellest vastastikku palju õppida.
Suurlinnale omaselt üllatas ka kiire tempo ärisuhete ja kohtumiste küsimustes, kõiki vastuseid oodatakse väga kiiresti, ise pead kiiresti otsused vastu võtma, olema kõikjal korraga, sest ajavahe tõttu Tallinnaga peamajast kohest tuge oodata ei ole.
Millised mälestused siin veedetud ajast teile südamesse jäävad? Mis teie perele kõige rohkem meeldis?
Matkasime hästi palju! Ka ujusime kõik ookeanis ja sõitsime igapäevaselt jalgratastega. Kiirtee nr 1 on perega läbitud Oregoni piirist Los Angeleseni, tegime roadtripi läbi Nevada ja Utahi kuni Arizonani — igas osariigis on oma nägu mäed ja kaljud! Suurlinnadest väisasime Los Angelest, Las Vegast. Enim jäi ikka meelde nii suuremate ja väiksemate rahvusparkide külastus, muidugi Yosemite, Grand Canyon, Zion, Bryce, aga külastasime ka väiksemaid, nt Pinnacles, mis on ääretult ilusad. Paljud seda ei tea, et Californias võimaldatakse neljanda klassi õpilastele ja nende peredele tasuta sissepääs 19 eriilmelisse rahvusparki, mistõttu tasub see võimalus igati kasutamist.
Kindlasti jääme igatsema California uljaid mägesid ja võrratuid ookeanivaateid. Lastele meeldis ka matkata kullakaevajate jälgedes, just mööda teed nr 49, mille ääres on vanad iidse hõnguga linnad nagu Jamestown ja Columbia, ja diisliõlilõhnaline Railtown 1897 ajalooline park — nii palju tuttavat vanadest vesternitest ja pereseriaalist „Väike maja preerias“.
Üht asja võiks küll siinne turismimaastik Eestist õppida: kuidas väiksemaid sihtkohti paremini turundada. Leidsime imelisi kohti, kuid mõnes ei olnud silte, infot ajaloost ega mingeid teenuseid, kuid potentsiaali siseturismi arendamiseks oleks seal küllaga. Saame olla kindlasti uhked, kuidas Eestis osatakse just neile asjadele rõhku pöörata, et oma kodukoha elanikku rõõmustada ja meelitada neid pigem Nuustakul puhkama, enne kui Itaaliasse rännata.
Mille järgi pere Eestit kõige rohkem igatses?
Lapsed igatsesid iseseisvat vabadust ja tegutsemist. Eestis on lapsed alates esimesest klassist täiesti iseseisvad ning käivad ise trennis, poes ja kinos ehk sellega olid meie lapsed harjunud ning neil oli seetõttu raske harjuda, et neil peab vanemast lapsehoidja igal pool saatjaks olema.
Mis üldmuljed teil on Eesti kogukonnast siin? On teil nõuandeid või mõni ettepanek meile?
Meil on vedanud — San Franciscos on pikalt tegutsenud eestlaste kogukond, siin on head ja soojad suhted. Kunagiste põgenike järeltulijad ja sisserännanud on kokku sulanud ja tegutsevad ühtse seltskonnana. Selts hoiab ülal nii traditsioone kui on valmis ka uuendusteks. Näiteks koroonaviiruse ajal oli suurepärane, et korraldasite kokakursused erinevate Eesti toitude tegemiseks Zoomi vahendusel. Hea on ka see, et suured üritused roteeruvad erinevate asukohtade vahel. Siis kuuluvad need kõigile ja on kättesaadavad erinevates kohtades elavatele — see on võimas. Tore on näha tugevaid suhteid teiste baltlastega. Korporatsioon Vironia toredad poisid ei jäta ka kedagi külmaks, nende tegutsemine on üllas ja kannab endas pikki traditsioone ja tõelist isamaalist vaimu.
Kui nüüd Eestisse tagasi lähete, käib sõda Ukrainas. Millised muutused ja mõjud ootavad teid Eestis?
Diplomaadi töö tõttu oleme kogu aeg koduga sidet pidanud, hoiame Eestil ja selle ümbruskonnal silma peal, nii et miski ei üllata meid. Eks tuleb kohaneda igapäevaeluga, ka hinnakallidusega, kuid see kõik on seda väärt, et ükskord Ukraina võidaks. Meie lapsi ootavad koolis Ukraina lapsed, mis on ühtaegu kurb ja tore. See toob tavapärasesse Eesti kooli mitmekesisust, lõimumist, millega meie lapsed juba siin harjunud on. Nad ootavad põnevusega.
Me loodame, et meie lapsed viivad endaga kaasa siinse positiivsuse, sõbralikkuse ja heatahtlikkuse teisesse suhtumisel. Eks nemad olid ka ühtmoodi Eesti saadikud, kes jälgisid sündmusi Ukrainas ja tegid koolis palju teavitustööd siinsete laste ja õpetajate seas teadlikkuse tõstmisel, ikka selleks, et keegi ei unustaks, et Ukraina võitleb meie kõigi eest — Ukraina võit on kogu demokraatliku maailma võit.
Kairi tuletab kõigile meelde, et võite julgelt pöörduda SF Eesti Konsulaadi poole kui vajate konsulaarteenust või kui tekib küsimusi. Kontaktandmed on +1 415 229 9120, e-mail [email protected] ja kodulehe aadress https://sanfrancisco.mfa.ee/ .
Soovime Kairile, Mikale ja nende lastele kõike head Eestisse naasmisel!
Mai-Liis Bartling
SF Eesti Selts
