Loomulikult kõigile, ei ole küsimustki. Aga anname hooaja hakul väikese ülevaate, kes millisel lumisel või jäisel spordialal tublimad ja lootustandvamad on. Et kaasaelaja nad kergemini üles leiaks.
Kõigepealt muidugi trikisuusataja, kevadest rennisõidu valitsev maailmameister Kelly Sildaru, reaalne pretendent Eesti aasta naissportlase tiitlile. Tema hooaeg algab juunioride MMi ja täiskasvanute maailma karika etappidega ning kulmineerub USAs Aspenis ekstreemspordiolümpial X-Games, kuhu 17aastasel eestlannal on kutse nii pargi-, kui rennisõitu, samuti Big Air hüpetele. Sildaru puhul tuleb siiski nentida, et lapstähena kuulsaks saanud neiu võtvat seni lahtirääkimata põhjustel tänavust hooaega varasematest vaiksemalt ja pühendudes rohkem koolitööle.
Kiiruisutajal, viimatisel taliolümpial ühisstardiga sõidus kõrge neljanda koha saanud Saskia Alusalul on mitu MK-sarja starti juba tehtud ning 3000 meetri distantsil Eesti rekordki uuendatud. Maailma selle distantsi edetabelis on Saskia esikolmekümne lõpus.
Tubli etteaste tegi hiljuti Rootsis Eesti curlingunaiskond. Esimest aastat mängiti Euroopa meistrivõistluste esikümnes ehk A-divisjonis. Bilansiks jäi küll vaid üks võit kaheksa kaotuse kõrval, aga peaeesmärk A-divisjoni püsima jääda sai kaheksanda kohaga täidetud. Ja võta või jäta, jääkeegel on praegu Eesti edukaim ning perspektiivikaim talispordiala!
Viimatisel nädalavahetusel alustasid murdmaa- ja laskesuusatajad, kahevõistlejad ja suusahüppajad.Kõigi nende alade kohta tuleb Eesti võtmes öelda, et kandepind on ahtake ja tippude pink lühike. Aga rõõmu pakkus hooaja algus veidike siiski.
Paljude arvates on tänapäeva põnevaim talispordiala laskesuusatamine ja ehkki eestlaste seas oli mulluse hooaja järel pereheitmist (loobusid raudmehed, 40sed Roland Lessing ja Kauri Kõiv), on neid, kellele pöialt hoida, siiski sinimustvalge alla jäänud. Mullu tegi ilusaid sõite Tuuli Tomingas, maailma 30 parema sekka suutsid korduvalt pääseda Regina Oja, Grete Gaim ja Johanna Talihärm, esikümne piirile jõuti ka teatesõitudes. Meestest on Eesti esinumber kunagine juunioride maailmameister Rene Zahkna.
Tänavuse hooaja avasid laskesuusatajad Rootsis Östersundis ja eestlased rõõmustasid Regina Oja ning Rene Zahkna viienda koha üle paaristeatesõidus. Nii kõrgel pole Eesti püssiga suusatajad varem olnud! Ehkki nelikute segateatesõit läks aia taha ja veel hullemini ebaõnnestusid mehed sprindi individuaaldistantsil, oli väga tubli USAs õpingud lõpetanud ja nüüd täie energiaga spordile pühenduv Johanna Talihärm, kes teenis 26. kohaga nii MK-sarja kui „kuuma grupi“ punkte.
Üks maailmatasemel kahevõistleja Kristjan Ilves meil küll on, aga kahjuks kukkus ta hiljuti treeninghüppel ning peab jaanuarini põrutust ravima. Suusahüppajaid on kolm: Arti Aigro, Kevin Maltsev ja Martti Nõmme. Aigro oli mullu korra esikahekümne seas ja alustas tänavu Soomes Rukal MK-sarja avavõistlusel eestlase kohta viisaka 38. kohaga.
Murdmaasuusatajategi hooaeg algas MK-etapiga Soomes Rukal. Sel kevadel Seefeldi MMil lahvatanud dopinguskandaali, kus veredopinguga jäid vahele ka eestlased Karel Tammjärv ja Andreas Veerpalu, järel enam Eesti suusakoondist ei eksisteerigi. Vaid üks tasemel suusasprinter Marko Kilp üritab omal käel maailmaareenil läbi lüüa. Kurb. Aga Kilp alustas tublilt, teenides MK sprindietapil üllatava 17. koha.
Kurva teema jätkuks – hiljuti oli Harju maakohtu ees legendaarne suusatreener ja kauane Eesti spordi eeskõneleja Mati Alaver. Nagu selgus, tegelikult sportlaste petuteele kallutaja. Alaveri karistati aastase tingimisi vangistusega poolteiseaastase katseajaga. Seefeldi dopingukatel podiseb Saksamaa ja Austria juurdlusorganites edasi, ebameeldivaid uudiseid ja karistusi võib sealt eestlastelegi tulla.
Kui talisport alles kogub hoogu, siis jalgpallis on selleks korraks tibud loetud. Eesti meeskond lõpetas hooaja maavõistlusega Ukrainas ja viimase EM-valikmänguga Amsterdamis. Ukrainlastega, kel EM-pilet juba taskus, mängiti päris kenasti ja kui 90 minutit täis tiksus, oli tablool Eestit rahuldav 0:0. Paraku andis kohtunik paar lisaminutit ning võimekam Ukraina nõelas ikka valusalt ära. Seega 0:1.
Hollandlased paraku Eesti sinisärkidele hingamisruumi ei andnud. Panid kohe söötude karusselli käima ja lõid 17 esimese minutiga kaks kaunist väravat. Poolajaks oli seis Eesti poolt vaadatuna 0:3, lõpuvileks suure „paki“ kategooriasse liigituv 0:5.
EM-valiksarja lõpetas Eesti oma grupis vaid ühe teenitud viigipunkti ja konkurentsitu viimase kohaga. Valgevenega tehti 0:0 viik ja kaotati 1:2, Põhja-Iirimaale kaotati 1:2 ja 0:2, Saksamaale 0:3 ja 0:8, Hollandile 0:4 ja 0:5. Ise lõid Eesti vutimehed kaks ja endale lasid lüüa 26 väravat. Tegemist oli taasiseseisvumisaja ühe viletsama EM-valiksarjaga.
Aga tublisid on ikka ka. Näiteks oli noor vormelisõitja Jüri Vips lähedal Macaus F3 maailmameistrivõistluste võitmisele. Vips võitis ülekaalukalt ajasõidu, püstitas koguni rajarekordi, oli võimeline ka põhisõitu võitma, paraku langetas tehniline aps ta teiseks. Aga tubli on Vips ikkagi, küsimus, millal pääseb esimene eestlane F1 rooli, on endiselt mitte utoopia, vaid päevakorras.
Üks uudis tuli pühapäeval kergejõustikugi vallast. Nimelt jooksis Tokyo olümpiaks valmistuv Roman Fosti Valencia maratonil ajaks 2:12.50, mis on Eesti läbi aegade teine aeg Pavel Loskutovi 2:08.53 järel.
Ei saa ka öelda, nagu Eesti oma sporditähti ei vääristaks. Nii premeeris Eesti Olümpiakomitee kergejõustiku maailmameistrivõistlustel hõbemedali saanud kümnevõistlejat Maicel Uibot ning odaviskes sama medali teeninud Magnus Kirti kumbagi 20 000 euroga, nende treenereid sportlase preemiast 50 protsendiga.
Maadluse MMilt pronksid toonud Heiki Nabi ja Epp Mäe teenisid EOK-lt kumbki 15 000 eurot, nende juhendajad 7500. Kui tagasi kevadesse vaadata, siis Kelly Sildaru MM-kuld tõi talle Eesti tänuna 40 000 eurot, isast treenerile 20 000. Päris paljud riigid oma sporditähti niimoodi ei premeeri.
Enn Hallik
