Brüsselis asuva Belgia 4. Euroopa Kooli IV klassis käiva Tuuli läinud sügisel valminud väljendusrikas taies, mis siiani tema magamistoa seinal ripub koos nimekirjaga “Miks on EESTI parem kui BELGIA”. See on talle meeldetuletuseks, reklaamplakati sarnaselt, et iga penn tasub kõrvale panna lennupileti ostuks. Tuuli ja 2 aastat vanem vend Joosep ei olegi veel kunagi lennukiga lennanud; nad kolisid läinud augustis perega Brüsselisse auto (ja koeraga), aga nüüd suvel tulevad laulupeole lennuki (ja lauluga). Foto: Riina Kindlam
Pikka aega mängis Eesti Televisioonis üks populaarne Austraalia pereseriaal nimega “Kodus ja võõrsil” (“Home and Away”), mis muuseas käsitles teemasid, mis meile kõigile tuttavad, kas või pelgalt reisil viibides, aga eriti kaugele võõrsile kolides.
Hetkel on Eestis viimane tänavune nädalapikkune koolivaheaeg enne pikka suvevaheaega ning oleme Brüsselis ühel eesti perel külas, kes läinud sügisel ema töö tõttu siia kolis. Tegelikult tulime 10-kesi! Päris ausalt kohe – kolm pere Põhja-Tallinnast lendasid külla ühele perele, kes siirdunud kolmeks aastaks võõrsile.
Sõpradeks saime tänu juhusele (saatusele?), et meie lapsed käisid kõik Kopli lasteaias. Ja teadagi, kui lapsed saavad sõpradeks, siis tihtilugu klapivad ka hästi nende vanemad või siis toimub see vastupidises järjekorras.
Peretütre Tuuli toa seinal, joonistuse kõrval on nimekiri, mis siinkohal ära toodud autori loal. Kirjapilt muutmata kujul:
“Miks on EESTI parem kui Belgia!
1. Eestis olid sõbrad!
2. Sain aru mis räägiti!
3. Oli parem kool.
4. Oli HEA tantsutrenn!!!!
5. Teatsin kuss nt linnas olen, kus asub raamatukogu!
6. Oskasin lugeda poes asjade silte!
7. Olid Eesti keelsed raamatud!
8. Koolis olid lihtsamad ülesanded!
9. Eestis ma ei pidanud teise maailma otsa minema, et sõbrale külla saada!
10. Koolis ei olnud üle tuhande lapse!
11. Seal olid paremad shopping keskused!
12. Seal võisid käia ükskõik kui vanalt ringi!”
Sellised on siis ühe noore neiu tunded ja mõtted. Aga rõõm on teatada, et lastele uus kool ja linn ikkagi väga meeldivad ka, sest pere on koos, koergi kaasas ning pere isagi on saanud tööd Eesti esindajana võõrsil. Seiklused jätkuvad, ent kindlustunnet annab teadmine, et päris kodu ootab; antud juhul Kohilas.
Riina Kindlam,
Brüsseli äärelinnas Grimbergenis