14. detsembril Brüsselis alanud Euroopa Ülemkogul, mis on muuhulgas Eesti eesistumisaja viimane, on taas oodata kirglikku arutelu põgenikekvootide üle, kirjutab Johannes Tralla ERR veebis.
EL riigipead ja valitsusjuhid võtavad Brüsselis fookusesse neli suurt teemat: rändepoliitika, euroala reformid, Brexit ja kaitsekoostöö.
Kui Brexiti osas nõustuvad valitsusjuhid tõenäoliselt Komisjoni hinnanguga ja annavad rohelise tule brittidega tulevikusuhte arutamiseks, siis euroala reformid ja rändepoliitika tõotavad tuua tulised arutelud.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron on välja käinud ambitsioonika euroala reformikava, mis näeb muuhulgas ette euroala rahandusministri ja eraldi eelarve. Paraku pole kõik liikmesriigid Pariisi nägemusega päri ja vaatlejad ennustavad, et Brüsselis võivad taaskäivituda eurokriisi vaidlused, kus vastakuti on kasinuspoliitikat pooldav Põhja-Euroopa ja suuremat solidaarsust ootav Lõuna-Euroopa.
Solidaarsus on võtmesõna ka teise tulise teema – rändepoliitika reformi puhul. Ülemkogu eesistuja Donald Tusk katsetab neljapäevasel kohtumisel uut formaati, mida ta nimetab pealike päevakorraks ja mille eesmärk on, et valitsusjuhid vaidleksid läbi konfliktse küsimuse, milles valdkonnaministrid pole suutnud edusamme saavutada.
Ülemkogu eesistuja Donald Tusk tegi rändepoliitika arutelu otsa lahti palju tähelepanu pälvinud avaldusega, milles kritiseeris EK senist lähenemist solidaarsusele. Tusk märkis, et põgenike kohustuslik ümberpaigutamine on olnud ebaefektiivne ja tekitanud Euroopas palju tüli ning lõhestumist.
Ülemkogu eesistuja ärritas sellega teiste seas ka EK rändevolinikku, kes nimetas Tuski seisukohta vastuvõetamatuks ja “mitteeuroopalikuks”. Tuski välispoliitikanõunik Riina Kionka ütles ERRi raadiouudistele, et tema ülemus ei karda konflikte, kui need aitavad EL välja tupikseisust.
“Kogemus on näidanud, et ei ole võimalik EL-i liikmesriikidel leida ühist häält ja ühist meelt kvootide osas, möönis Kionka, kelle sõnul on seni kohustustel põhinevat solidaarsust nõudnud riigid — Saksamaa, Rootsi, Itaalia ja Kreeka — väga ärritatud.
“Nad on ärritunud ja neist tuleb ka aru saada. Neil on mure, nagu ka teistel liikmesriikidel, kes on kvootide vastu, on mure. Aga siin on eesmärk leida mingi lahendus, mis kõikidele sobib,” sõnas Ülemkogu eesistuja nõunik.