Euroopa Keskpanga (ECB) nõukogu otsustas Tallinnas peetud nõukogul jätta peamised intressimäärad muutmata.
7. juunil saabusid Tallinnasse Euroopa Keskpanga (EKP) juht Mario Draghi, eurotsooni kuuluvate riikide keskpankade juhid ja asejuhid, EKP juhatuse liikmed ning mitu tehnilist töötajat, kokku tublisti üle poolesaja inimese, et arutada, kuidas ja millal alustada rahatrüki lõpetamist ning kuidas seda sõnumit edastada turgudele.
Keskpankurid arutasid Eesti Panga suures saalis EKP värsket majandusprognoosi ning 8. juuni hommikupoolel toimunud nõukogu istungil arutati keskpanga edasist rahapoliitikat.
Nõukogu otsusest jätta peamised intressimäärad muutmata anti teada pressikonverentsil, mida jälgisid väga tähelepanelikult finantsturud kogu maailmas. Samuti kinnitas keskpanga nõukogu, et jätkab igakuiseid varaoste 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta lõpuni või vajadusel kauemgi.
Nimelt on keskpank varem öelnud, et jätkab 2015. Aasta märtsis alustatud massiivset võlakirjade ostuprogrammi, mida spetsialistide seas tuntakse akronüümina QE (quantitative easing) ja mida rahvapäraselt nimetatakse rahatrükiks, vähemalt selle aasta lõpuni. Mis saab edasi, pole aga teada ja seda Tallinnas arutatatigi.
EKP rahapoliitikal on üks eesmärk – hoida euroala inflatsioon keskpikas perspektiivis veidi alla kahe protsendi taseme. Tõsi, kui pikk see keskpikk perspektiiv on, seda keskpank täpsemalt ei määratle.
Kuna viimastel aastatel on euroala maadelnud nullinflatsiooni ja deflatsiooniga, alustaski EKP kaks aastat tagasi massiivset rahatrükki, mille tulemusena on keskpanga bilanss kasvanud nelja triljoni euroni.
Viimastel kuudel on eurotsooni majandusel hakanud hästi minema ja ka inflatsioon kiireneb taas. Oluline sündmus oli Emmanuel Macroni valimine Prantsusmaa presidendiks, mis võttis maha üsna palju poliitilisi riske.
«Head uudised majanduse kohta suurendavad võimalust, et Euroopa Keskpank muudab oma seisukohta regiooni majanduse väljavaate kohta juunis ja hakkab mõtlema, kuidas ohjeldada agressiivset monetaarset stimuleerimist,» kirjutas Financial Times mõned nädalad tagasi.
«Me kõik mõtleme, kuidas ja millal hakata üleminekut ellu viima ning kuidas sellest teada anda,» ütles EKP nõukogu liige Eesti Panga president Ardo Hansson Postimehele eelmisel nädalal. «Seda peab tegema väga kaalutletult. See on kindlasti teema, mida arutatakse, aga millisele ühisele seisukohale jõutakse, seda on vara öelda,» lisas ta.
Peale Euroopa Keskpanga on massiivselt rahatrükiga tegelenud kõik neli suurt keskpanka: USA Föderaalreserv, Suurbritannia keskpank ja Jaapani keskpank. Esimesena väljus rahapoliitilise stimuleerimise programmist USA, kes lõpetas rahatrükiprogrammi 2014. aasta oktoobris, ja esimest korda pärast kümme aastat kestnud vaheaega tõstis baasintressi 2015. aasta detsembris.
USA keskpank, aga ka EKP, on finantsturgude jaoks nii olulised institutsioonid, et nende otsused mõjutavad tervet maailma. Nii juhtus, et USA rahatrüki lõpetamine (tegelikult juba varem) põhjustas raha väljavoolamise arenevatelt turgudelt. Üsna sarnase kaaluga efekti võib kaasa tuua ka EKP, mistõttu Hansson toonitaski, et seda tuleb teha väga kaalutletult.
Analüütikud usuvad, et pressikonverentsil Draghi veel rahatrüki lõpetamisest ei räägi, kuid muudatusi võib tulla keelekasutuses. «8. juuni nõukogu koosolek Tallinnas tuleb pöördeline, sest seal pannakse alus monetaarse stimuleerimise programmist järkjärgulisele väljumisele, mis toimub 2018. aastal,» kirjutas klientidele SEB Grupi ökonomist Marius Daheim.
Šveitsi suurpanga UBS peaanalüütik Dean Turner arvas kuu aega tagasi, et EKP teatab rahatrüki lõpetamisest septembris toimuval istungil.
Ka Marius Daheim usub, et programmi lõpetamisest antakse teada pärast 7. septembril toimuvat nõukogu istungit. Protsess algab tema sõnul tõenäoliselt jaanuaris ja see tuleb varaostumahtude järkjärgulise vähendamisega ning lõpetatakse täielikult järgmise aasta keskel.
Investeerimispanga Goldman Sachs turgude ja makromajandusüksuse kaasjuht Francesco Garzarelli usub, et rahatrüki vähendamisest antakse teada hiljem, oktoobris või isegi detsembris, ja nulli viiakse varaostude maht järgmise aasta lõpuks.
«Bloombergi ülevaate kohaselt on enamikul analüütikutel selline vaade nagu meil, et teade tuleb kas septembris või detsembris toimuval rahapoliitika istungil ja ostud lõppevad juunis–septembris 2018 (varem, kui usume meie),» ütles Garzarelli Financial Timesile.
Investeerimispanga Bank of America Merryll Lynch analüütikud pealkirjastasid oma klintidele saadetud märkme «Titesammud normaliseerimise suunas» ja kirjutasid, et juhul kui asi oleks ainult numbrites, teeks EKP veidi enamat, kui märgiks ainult, et majanduskasvu riskid on muutunud negatiivsest neutraalseks. Nad prognoosivad, et oma sissejuhatavas sõnavõtus ei nimeta Draghi enam, et baasintressid võivad vajadusel minna veel madalamaks. Sama arvab investeerimispanga RBC Capital Markets Euroopa makromajanduse strateeg Peter Schaffrik.
majandus24.postimees.ee
