26. jaanuaril avaldas mitusada inimest Tallinnas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ees meelt seoses varjamiste ja vassimistega Rail Balticu trassi rajamise ümber.
Mõned päevad tagasi ilmus ootamatult meediasse teade, et juba 31. jaanuaril kirjutavad kolme Balti riigi peaministrid Tallinnas alla riikidele siduva Rail Baltica koostööleppe. Samas on enamus Rail Baltica materjale salastatud ning sõltumatute ekspertide põhjendatud küsimustele ei suuda valitsus anda mõistlikke vastuseid. See kõik on pannud kodanikeorganisatsioone muretsema võimaliku korruptsiooni üle suurprojektis.
Portaalis rahvaalgatus.ee on üleval allkirjastamiseks petitsioon “Balti riikide vahelise Rail Balticu lepingu allkirjastamine 31. jaanuaril on praegusel kujul lubamatu!”, mis on paari napi päevaga kogunud üle 1500 allkirja. Petitsioonis kirjutatakse muuhulgas:
“Samas pole üldsusele tänaseni arusaadavalt suudetud ega püütudki selgitada Rail Balticu majanduslikku põhjendatust, finantseerimise jätkusuutlikkust ning ennekõike vajadust täiesti uute trassikoridoride järgi.
Seega hakkab valitsus otsustama kogu riigi ja rahva nimel midagi, mille otsustamiseks tal puudub demokraatlik alus. Samuti ei ole selline protsess kooskõlas Århusi konventsiooniga, mida kõik Balti riigid peavad järgima mastaapsete projektide puhul avalikkuse teavitamiseks ning kaasamiseks.”
25. jaanuaril ilmus meedias ka avaliku elu tegelaste pöördumine: “Eesti vajab raudteed Euroopasse, kuid mitte praegu planeeritud kujul”, kus ikka ja jälle on ära toodud põhjendatud, kuid valitsuse poolt vastatmata mured, nagu:
“- Praegu kavandatav RB ei too odavat ega kiiret reisimisvõimalust Euroopasse, nagu alguses arvati. RB ühendab vaid Tallinna ja Leedu-Poola piiri. Edasine on jätkuvalt ebaselge.
– Alakasutatud RB ei too majanduskasvu, vaid täiendavat kulu kümneid miljoneid eurosid aastas. Juba praegune raudteeliiklus Eestis on kahjumis ja vajab riigieelarvest 40–50 miljonit eurot aastas. Nii mõjub uus RB hävitavalt senisele raudteevõrgule ning Eesti elanike liikumisvõimalustele raudteel.
– Eestile nii olulise projekti puhul nagu RB pole mõeldav ebatäpse informatsiooni edastamine ega mis tahes asjakohaste dokumentide ametkondlik salastamine. Ei piisa kodanike vormilisest kaasamisest, RB rajamise otsus saab langeda vaid juhul, kui kodanikud mõistavad, millega tegu. Novembris 2016 Turu-uuringute ASi korraldatud küsitluse järgi pidas 68% vastajaist ennast RB osas vähe informeerituks. Me ei taha ju, et RBga korduks – aga palju suuremas mõõtmes – Saaremaa süvasadama, Utah’ põlevkivikaevanduse või Estonian Airi lugu.”
Pöördumisele allakirjutanud on seisukohal, et Rail Balticu rajamine praegusel kujul tuleb peatada ja asuda kavandama Eesti vajadustest lähtuvat raudteed. “Sest raha eest, mis me nagunii ise peaksime RB-le kulutama, saaksime palju parema lahenduse, “ lõpeb pöördumine.
Samal päeval, 26. jaanuaril kiitis valitsus heaks Rail Balticu kokkuleppe sõlmimise ning andis peaminister Jüri Ratasele volitused leping Eesti poolt 31. jaanuaril Tallinnas toimuval Balti riikide peaministrite kohtumisel allkirjastada.
Peaminister Jüri Ratase sõnul saadab aga valitsus kolme peaministri allkirjastatava Rail Balticu kokkulepe riigikogule alles pärast uue tasuvusuuringu valmimist aprillis.
“Me ei saada seda lepingut automaatselt riigikogule ratifitseerimiseks, vaid ootame ära lõpliku tasuvusuuringu,” ütles Ratas samal päeval valitsuse pressikonverentsil. “Tasuvusuuringul on suur kaal ja seda peab valitsus veel korra arutama,” sõnas Ratas.
Kärt Ulman
Petitsioon:
