Eestist Jõekääru suvekodusse rännanud kasvandikud perekonnapäeval 10. juulil. All vasakult: Sander Matsoo Viimsist, Linda Jürimäe Pühalepa vallast Hiiumaalt, Hans Haljas Pärnust, Suvi Mari Kindlam Sillak Tallinnast, Eliise Haljas Pärnust ja Eva Lotta Lindma Tallinnast. Taga õunapuu otsas vas. Tuule Kindlam Sillak Tallinnast, Mia Matsoo Viimsist ja Jesse Jürimäe Hiiumaalt. Kõik noored, kes võtavad ette teekonna Eestist Jõekäärule, (k.a. 7 tänavust kasvatajat) on laagrile suureks keeletoeks ja eeskujuks ning neid tuleb selles rollis innustada. Foto: Riina Kindlam
Jõekääru suvekodu esimene nädal möödus kahe tähe all: eesti keel ja perepäeva esinemine. Mõlema nimel käis julgustamine ja harjutamine – see viimane teeb teatavasti meistriks – Euroopa-, maailma- või miks mitte olümpiameistriks. Sama päeva pealelõunal (Jõekääru aja järgi) oodati Euroopa meistrite kroonimist jalgpallis. Enne jõuti Jõekäärul maha pidada kuum kummardus eelolevatele Rio olümpiamängudele.
Kuum on sõna, mis vast kõige enam kangastub, kui meenutada Jõekäärul veedetud aegu. Kuum nagu Rio de Janeiros isegi talvel ehk hetkel on. Talvel sajab seal ka kõige vähem vihma – kõlab tuttavalt! Päiksekaitsekreem, veepudel ja müts on suvelaagri raudne kolmiktera, mis iga tegevuse ajal käeulatuses, eriti köögiesisel väljakul peetud esinemisproovide puhul.
Perekonnapäev, pühapäev 10. juuli, algas jumalateenistusega suure saali kõrval kuuskede varjus. Õpetaja Hillar Alkok rääkis Taaveti ja Koljati loole tuginedes julgusest, usust, tõe leidmisest ja Jumala toest. Nahatöö ja Kalevipoja loo õpetaja Jaan Veenpere meenutas seejärel, et perekonnapäevale järgneval päeval möödub 20 aastat õnnelikust õnnetusest Jõekäärul. Siis oli samuti rahvarohke perepäev, kusjuures ilus ja tuulevaikne, kui köögi ees olev suur puu otsustas murduda ja oma suuri jäsemeid langetada just sinna, kus mõnekümne minuti pärast oleksid istunud pinkidel lapsed. “Jumal valvas meid tol päeval. See oli õnnetus, mis jäi tulemata,” meenutas Jaan Veenpere.
Kohal oli ka kohaliku Georgina küla volikogu esindaja Dave Harding, kes avaldas uhkust, et meie väga eriline laager on 64 aastat just tema valitsemispiirkonnas tegutsenud ja soovis kõigile kaugelt tulijatele teretulemast sellesse kaunisse piirkonda.
Perekonnapeo lastekava lõi ning viis läbi Toronto-Eesti ühiskonnas hästi tuntud kehalise kasvatuse õpetaja ja kauaaegne Kalev Estienne’i iluvõimleja ja treener Heli Oder. Selle energia ning vaimukus oli äratuntavalt olümpia avatseremooniate killast ning seda ei harjutatud lohistavate jalgadega vaid pea püsti ja rõõmsa näoga. Lõuna-Ameerika muusika mõjub ju turgutavalt! Eesti laule õpetas Hiiumaalt kohal olev muusikaõpetaja Inga Jürimäe ja rahvatantse Talvi Parming.
Kõigepealt marssis 55-lapseline laagripere väljakule “Kas tunned maad” saatel. Teadustajateks olid Martin Sarv eesti ja Loucas Mell inglise keeles. Viis kirevat “mandrit” jooksid siis rahva ette, need olid lapsed kottides John Williams’i olümpiafanfaari saatel. Väikeste tare elanikud laulsid seejärel “Kus on minu koduke” ja “Kui sul tuju hea” ning tantsisid rahvatantsu “Kalle Kusta”. Järgnes keskmiste rahvatants “Kiigelaul” ja siis lapsed lugesid ette oma eestikeelseid kirjeldusi läinud nädala seiklusmängust “The Amazing Race”. Avalikustati ka kauaoodatud tulemusi: esimest kohta jagasid viiki jäänud paarid Felix Tamm / Lukas Timusk ja Hansen (Lambur) Neges / Kalle (Küng) McFarlane. Heli Oderi täpsustus: “Tegelikult olid Hansen ja Kalle 7 sekundit taga, aga nad peatasid, et kedagi aidata, kes oli kanuust vette kukkunud, näidates sellega tõelist sportlase abivalmidust ja sõbralikkust. Teise koha said õde-venda Marc-André ja Geneviève (Vaikla) Perron ning kolmanda koha Tiia (Lambur) Neges ja Lia Mai (Varve) Perry.
Vasakult Stéphane (Vaikla) Perron ja Enrik Attemann Rhode Islandist ning väiksed tüdrukud Suvi Mari Kindlam Sillak Tallinnast, Veronika (Nika) Wallner Ottawast ja kohalikud Eila Uukkivi, Tuuli Leivat, Kaili Pajo ja Liisu (Sildam) Eaton. Ees on väikeste tüdrukute kasvataja Inga Jürimäe Hiiumaalt ja abikasvataja Emilie Tamtik. Foto: Riina Kindlam
Suurte tare kasvandikud esitasid kauni “Viru polka”, ning keskmised ja suured laulsid “Jõekääru laulu” ja Eestist viimase kahe aasta jooksul ülemaailmselt levinud lõbus “Kauges külas”. Siis paluti rahval silmad kinni panna ning nautida looduse helisid. See oli kehade abil võlutud tehisvihma hääl. Kasvatajad laulsid siis koori ammust lemmikut “Kikilipsu”.
Ja siis algas suur, peaaegu, et valguspidu; igal juhul rahvusvahelise haardega kultuuri ja sporti ühendav etteaste “Vida” (Elu) terve laagripere esituses Rio 2016 olümpia teemal. Olümpiarõngaste ja maailma riikide lippude taustal üllatati muuhulgas akrobaatika, k.a. lendamise, iluvõimlemise, kangi tõstmise ja vehklemisega. Demonstreeriti tasakaalu, graatsiat ja koostööd; ilu ja jõudu. Mõned neiud on ilmselt mõnda aega iluvõimlemisega tegelenud, aga need, kes elavad Torontost kaugel, olid ilmselgelt väga õnnelikud võimaluse eest kaunis võimlemistrikoos pallide ja lintidega esineda. Ladina-Ameerika muusika tõstis kõigis tuure ja sobis imehästi laagri meeleolu, õhkkonna ning muidugi ka ilmaga. Perepäevast saab näha väga head 18 minutilist videokokkuvõtet Eesti Elu võrgulehel (eestielu.com).
Jõekääru Suvekodu Seltsi juhatuse liige Linda Karuks tänas Mihkel Salusood ja Jaan Veenpere pikaajalise Jõekääru kunsti- ja kultuurielu rikastamise eest isiklike Jõekääru mälestuskogumitega, mis klaasi alla ja raami pandud. Heikki Kolgale anti üle tema ema Susanne (Susi) Kolga mälestusesemetega raamitud “tänukunst”. Susi Kolga oli pikki aastaid märgiline inimene Jõekääru peakokana ja mujal laagrialal ning tänu tema mälestusfondi toele õitseb suvekodu edasi. Teine juhatuse liige Lia (Kaljurand) Zifkin tänas kõiki annetajaid, k.a. ausponsorit Eesti Sihtkapitali Kanadas, Eesti Abistamise Komiteed, Jõekääru 60, AKEN, Hiidlaste Seltsi ja Susi Kolga mälestusfondi. Rippsild üle jõe said uuendatud-tugevdatud ja tasakesti tõuseb külakiik…
Imeilus perekonnapäev lõppes mõistagi perekonnavalsiga. Paljud kasvandikud jäid edasi teiseks nädalaks, mille pearõhuks on kunst. Mõned ka lahkusid ning uusi lapsi tuli ärevusega juurde. Teisel nädalal oli jätkuvalt 55 kasvandikku laagris. Jõudu kasvatajatele ja rõõmu ning lusti noortele. Kaks nädalat ja võrkpallilaager seisavad veel ees!
Riina Kindlam