Võlanõustaja Terje Lääts MTÜ Võlanõustajatest tegeleb peamiselt töötutega, kuid ütleb, et stsenaarium, kuidas võlaahelasse satutakse, on enamikel inimestel ühesugune. Võlaorjusse sattumist soosib reklaamimaailm, mis kiirlaenude võtmise väga lihtsaks maalinud on.
Läätsi hinnangul tehakse esimene vale samm sellega, kui võetakse SMS-laenu lootuses võlg koheselt tagasi maksta.
Sageli juhtub aga nii, et õigeaegselt mittelaekunud palk ja töökaotus ei võimalda plaanitult tegutseda ning abikäsi haaratakse uue laenu järele – seda mitte esimese tagasi maksmiseks vaid laenu pikendamiseks.
«Selliste juhtude tunnistajana jääb tahes-tahtmata mulje, et võlaorjuses sipleval inimesel on tegelikult vaba raha küll, mida kulutada. Võetakse ka kolmas laen. Nii tekib ahel, millest üldjuhul välja ei tulda, sest inimene kaotab kontrolli kus, millal ja kui palju laenu on võetud ja palju on vaja tagastada,» rääkis Lääts Tallinncityle.
Läätse sõnul on eriti kahetsusväärne see, et üha enam võetakse kiirlaene ka igapäevase toidukorvi eest maksmiseks. «Sellist laenamist võib nimetada juba hasardiks, aga õigem oleks öelda, et tegu on käega löömisega. Tekib tunne, et võlaahelasse sattunu mõtleb, et ei jõua niikuinii tagasi maksta,» kirjeldab Lääts inimese mõtteviisi, kes on läinud minnalaskmise teed.
Suurim viga järgmisena tehakse siis, kui võlgnik enam kohtuteadetele ei vasta. «Järgmine samm on kohtutäituri poolt jõustunud kohtuotsuse alusel arestitud arve. Inimesed hakkavad oma lähedaste arveldusarveid finantstehingute sooritamiseks kasutama, teadmata, et tegelikult on õigus oma isikliku arvet miinimumi ulatuses edasi kasutada, samuti ühte kolmandikku iga ülalpeetava kohta,» märkis Lääts.
«Paraku üha tihedamini kohtan oma praktikas käega löömise meeleolu. Kui varasemalt prooviti oma võlgu likvideerida, siis kahjuks on tänaseks mentaliteet muutunud.»
Kõik trahvinõuded, mis on kohtutäituri poolt avatud toimikud enne 1. jaanuari 2010, kehtisid 18 kuud ehk tänaseks on need aegunud ja neid maksma ei pea. Alates 1. jaanuarist 2010 on need trahvinõuded nelja-aastase kehtivusega. Maksta tuleb vaid täituri tasud.
Tsiviilnõuete aegumistähtaeg on nüüd 10 aastat varem kehtinud 30 aasta asemel. Seega esimesed aegumised hakkava olema 2021. aastal, kuna seadus võeti vastu 2011.
«Üks võimalustest on ka eraisiku pankrot – võlgadest võimalik vabaneda kolme kuni seitsme aasta jooksul. Seda soovitan ma üldjuhul, kui peale elamispinna kaotamist jääb ka pangale võlg üles. Mõtlematult end lõhki laenanud inimestele pankroti välja ei kuulutata,» hoiatab Lääts.
«Muutus on kurb, sest üha kergemini võetakse kõrgema protsendiga tarbimislaenu. Ei saa öelda, et hetke majanduslik olukord oleks otseselt selle taga, sest selline mentaliteet on valitsenud juba pikemat aega. Inimesed tunnevad, et kaotada pole midagi – saan vähemalt natuke aega hüvesid nautida ja paremat elu elada,» kirjeldab Lääts üldlevivat mentaliteeti.
Lääts on seisukohal, et väljapääsematuid olukordi pole olemas. «Kahjuks puudub meil statistika, kui palju inimesi lõpetab oma elu, sest tunnevad, et ei saa oma võlakoormaga hakkama. Alati on võimalik abi saada. Seda abi pakuvad võlanõustajad, kelle teenus on tasuta. Esmalt tuleb kaardistada oma olukord ehk vaadata üle sissetulekud ja väljaminekud ning teha reaalne plaan kohustuste täitmiseks. Leian, et probleemide eest ei saa ära joosta, nendega tuleb tegeleda ja seeläbi on võimalik leida ka lahendus,» näeb Lääts.
VES/tallincity.ee
