• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Võlanõustaja: üha enam võetakse kiirlaene toidu eest maksmiseks

VES by VES
27. juuli 2013
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Võlanõustaja Terje Lääts MTÜ Võlanõustajatest tegeleb peamiselt töötutega, kuid ütleb, et stsenaarium, kuidas võlaahelasse satutakse, on enamikel inimestel ühesugune. Võlaorjusse sattumist soosib reklaamimaailm, mis kiirlaenude võtmise väga lihtsaks maalinud on.
Läätsi hinnangul tehakse esimene vale samm sellega, kui võetakse SMS-laenu lootuses võlg koheselt tagasi maksta.

Sageli juhtub aga nii, et õigeaegselt mittelaekunud palk ja töökaotus ei võimalda plaanitult tegutseda ning abikäsi haaratakse uue laenu järele – seda mitte esimese tagasi maksmiseks vaid laenu pikendamiseks.
«Selliste juhtude tunnistajana jääb tahes-tahtmata mulje, et võlaorjuses sipleval inimesel on tegelikult vaba raha küll, mida kulutada. Võetakse ka kolmas laen. Nii tekib ahel, millest üldjuhul välja ei tulda, sest inimene kaotab kontrolli kus, millal ja kui palju laenu on võetud ja palju on vaja tagastada,» rääkis Lääts Tallinncityle.
Läätse sõnul on eriti kahetsusväärne see, et üha enam võetakse kiirlaene ka igapäevase toidukorvi eest maksmiseks. «Sellist laenamist võib nimetada juba hasardiks, aga õigem oleks öelda, et tegu on käega löömisega. Tekib tunne, et võlaahelasse sattunu mõtleb, et ei jõua niikuinii tagasi maksta,» kirjeldab Lääts inimese mõtteviisi, kes on läinud minnalaskmise teed.
Suurim viga järgmisena tehakse siis, kui võlgnik enam kohtuteadetele ei vasta. «Järgmine samm on kohtutäituri poolt jõustunud kohtuotsuse alusel arestitud arve. Inimesed hakkavad oma lähedaste arveldusarveid finantstehingute sooritamiseks kasutama, teadmata, et tegelikult on õigus oma isikliku arvet miinimumi ulatuses edasi kasutada, samuti ühte kolmandikku iga ülalpeetava kohta,» märkis Lääts.
«Paraku üha tihedamini kohtan oma praktikas käega löömise meeleolu. Kui varasemalt prooviti oma võlgu likvideerida, siis kahjuks on tänaseks mentaliteet muutunud.»
Kõik trahvinõuded, mis on kohtutäituri poolt avatud toimikud enne 1. jaanuari 2010, kehtisid 18 kuud ehk tänaseks on need aegunud ja neid maksma ei pea. Alates 1. jaanuarist 2010 on need trahvinõuded nelja-aastase kehtivusega. Maksta tuleb vaid täituri tasud.
Tsiviilnõuete aegumistähtaeg on nüüd 10 aastat varem kehtinud 30 aasta asemel. Seega esimesed aegumised hakkava olema 2021. aastal, kuna seadus võeti vastu 2011.
«Üks võimalustest on ka eraisiku pankrot – võlgadest võimalik vabaneda kolme kuni seitsme aasta jooksul. Seda soovitan ma üldjuhul, kui peale elamispinna kaotamist jääb ka pangale võlg üles. Mõtlematult end lõhki laenanud inimestele pankroti välja ei kuulutata,» hoiatab Lääts.
«Muutus on kurb, sest üha kergemini võetakse kõrgema protsendiga tarbimislaenu. Ei saa öelda, et hetke majanduslik olukord oleks otseselt selle taga, sest selline mentaliteet on valitsenud juba pikemat aega. Inimesed tunnevad, et kaotada pole midagi – saan vähemalt natuke aega hüvesid nautida ja paremat elu elada,» kirjeldab Lääts üldlevivat mentaliteeti.
Lääts on seisukohal, et väljapääsematuid olukordi pole olemas. «Kahjuks puudub meil statistika, kui palju inimesi lõpetab oma elu, sest tunnevad, et ei saa oma võlakoormaga hakkama.  Alati on võimalik abi saada. Seda abi pakuvad  võlanõustajad,  kelle teenus on tasuta. Esmalt tuleb kaardistada oma olukord ehk vaadata üle sissetulekud ja väljaminekud ning teha reaalne plaan kohustuste täitmiseks. Leian, et probleemide eest ei saa ära joosta, nendega tuleb tegeleda ja seeläbi on võimalik leida ka lahendus,» näeb Lääts.
VES/tallincity.ee

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

21. märts 2023
33
MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

20. märts 2023
38
Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

19. märts 2023
21
Europarlamendi soovitud elumajade energiatõhusus käib Eestile üle jõu

Europarlamendi soovitud elumajade energiatõhusus käib Eestile üle jõu

19. märts 2023
21
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • Digital Newspaper

    57 shares
    Share 23 Tweet 14
  • American Translator Opens Multilingual Bookstore-Cafe
    in Haapsalu

    17 shares
    Share 7 Tweet 4
Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline

21. märts 2023
MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all

20. märts 2023
Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

19. märts 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • Virve-Anneli Vihman: eesti keel on lustimiseks piisavalt elujõuline
  • MTÜ Slava Ukraini rahaasjad on uurimise all
  • Tartu Ülikooli rektoriks kandideerivad Toomas Asser, Raul Eamets ja Jaak Vilo

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2020 The Nordic Press, Inc. | Brändindus - The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?