Peeter Kopvillem
Kõlasid Peeter Kopvillemi parimad palad
Tänavuse Viru Folgi kavas oli erikontsert Kanada eesti muusiku Peeter Kopvillemi mälestuseks ja kiituseks, kirjutab Rein Sikk Maalehes. Erikülalistena tegid kaasa ka Peetri tütred Leiki ja Keila.
Virumaal Käsmus 10.–12. augustini toimunud Viru Folgil astus üles rohkem kui 300 Eesti artisti.
Festivali juht Peep Veedla selgitas Maalehele, kuidas ta Käsmu Kopvillemi kontserdi ideeni jõudis. Nagu suured asjad ikka, algas kõik lihtsalt: “Kui Peeter 2016. aastal meie seast lahkus ja sõbrad talle Kumus mälestuskontserdi korraldasid, oli saal otsast otsani inimesi täis. Me abikaasaga ei mahtunud sissegi. Mõnda aega kõõlusime ukse vahel, aga isegi seal sai õige pea õhk otsa. Siis mõtlesingi ja ütlesin välja, et selline kontsert tuleks teha Viru Folgil, et kõik soovijad saaksid osa. Niikuinii oli soov seekord festivalile kaasata ka väliseesti muusikat.
Võimalikest variantidest jäi sõelale just Peeter Kopvillemi looming. Rääkisin Jaan Elgula ja Riho Sibulaga ning sain loomulikult ülima heakskiidu. Sibul võttiski asja vedada. Elgula omakorda korraldas, et Vikerraadio Käsmu kontserdi salvestab.”
“Teeme seda kontserti, et mälestada oma kallist sõpra, ning pealegi on Peeter loonud minu arvates palju väärt laule, mida pole Eestis just väga tihti esitatud,” kommenteeris kontserdi eestvedaja, legendaarne kitarrist ja Ultima Thule solist Riho Sibul. Sibula ülisuurt rolli Kopvillemi Eestis tuntuks tegemisel tunnustab ka Peetri abikaasa Eva Varangu.
Peeter Kopvillemi abikaasa Eva Varangu ning tütred Leiki ja Keila lubavad tegutseda selle nimel, et kunagi saaks Eestis välja antud heliplaat Peeter Kopvillemi laululoominguga. Foto: Maaleht
Mis teeb Kopvillemi muusika eriliseks? Peep Veedla: “Lihtsus. Ja viimistletus. Ja teadmine, et see on loodud Eestist kaugel. Ta oli oluliselt rohkem eestlane kui väga paljud kodueestlased.”
Eesti pikaaegne suursaadik Kanadas Gita Kalmet lisab, et paljudele Kanada ajakirjanikele ei olnud vaja seletada näiteks Eesti–Vene suhteid a-st ja b-st alates. “Nad ise viskasid nalja, et on ajakirjanikuna töötava Peetri poolt korralikult töödeldud. Lugupidamine tema vastu kanti mulle üle, esindasin ju maad ja riiki, mis oli Peetrile nii tähtis,” selgitab Kalmet.
Kuku raadio tunnuslaul
Kes siis oli Peeter Kopvillem? Kuku raadio kunagised kuulajad peaksid teadma. Meenutab Kuku raadio üks asutajaid, esimene peatoimetaja Erki Berends: “Kui taasiseseisvunud Eestis alustas tegevust raadio Kuku, siis polnud hommikut, kus saatepäev poleks alanud Peeter Kopvillemi lauluga “Kuku sa kägu”.”
Ja veel: “Kopvillemi nimi erilist tutvustust ei vaja. Tema isa Olafi lauldud kupleed jõudsid kaugelt lombi tagant eri moodustel ka Nõukogude Eesti inimeste salasalvestiste hulka ja neid kuulati muiates – papa satiir oli tabav! Peeter oma isa varju saatma ei jäänud. Muu töö kõrvalt muusikuna tegutsedes suutis ta koguda enda ümber hulga mõttekaaslasi, kellega koos anda nii kontserte kui ka salvestada.”
Eestluse ühendaja
Berendsi meenutusel olid Kuku raadios populaarsed ka “Mari”, “Tule muga välja”, “Läbi päeva ja öö” ja mitmed teised laulud. “Erilise värvinguga oli “Tundmatu külaline”, mille alltekst sobis meenutama nii sotsialistliku kui ka kapitalistliku tegelikkuse hämarama poole nüansse,” lisab Berends.
Kopvillemi külaskäigud Eestisse ühendasid ta Eesti muusikutega, kellega tihti koos musitseeriti. Ansambliga Vanaviisi näiteks sündis ühisprojekt “Eestimaa laul”. Sama teemat – kodu- ja väliseestluse ühendamist Ameerika unelma kiuste, käsitles ka Peetri irooniline hitt “Vabasta mind, Miki”, kus on järgmised sõnad: “Vabasta mind, Miki, vabasta mind, mul on uus elu ees, see ei hõlma sind…”.
Peetri olulist, ühendavat rolli mainis ka Käsmu kontserdil üles astunud ansambli Justament solist Toomas Lunge: “Siis kui Eesti inimesed olid lahutatud kodu- ja väliseestlasteks, sai Peetri loodud muusikast kokkutoov jõud. Nüüd ühendab see väga helge muusika juba erinevaid põlvkondi.”
Omal ajal koos Kopvillemiga musitseerinud ja Käsmuski üles astunud Aarne Tork soovitab: “Peeter Kopvillemi muusikat tasub kuulata, kuna see on südamlik, aus, isamaaline, humoorikas
ja mitmekülgne.” Varem on Tork intervjuus ERRile öelnud, et Kopvillem püüdis peamiselt Eesti kuulajaskonda, oleks aga võinud saada suureks staariks ka Kanadas, kui oleks laulnud inglise
keeles. Tema tahtis eesti keeles laulda ja kirjutada.”
Maaleht kohtus ka Peetri abikaasa Eva Varangu ning tütarde Leiki ja Keilaga. Eva on endine ajakirjanik, Leiki töötab Toronto Eesti Ühispangas, Keila oli magistriõpingute järel hiljaaegu Eestis, praktikal Vabamu muuseumis. Nad kõik rõõmustasid, et Eestis Peetri muusikat taasavastatakse. Oma esimese ringreisi Eestis korraldas Peeter Kopvillem juba 1989. aastal.
Nad lisasid, et üksnes eestimeelses ja eesti keelerikkusi kasutavas Kanada eesti ühiskonnas said sündida Peetri täpsed ja tundlikud laulusõnad. “Kui aastaid olime laulnud isaga koos, siis nüüd on loomulikult harjumatu seda omapead teha,” ütlesid Keila ja Leiki.
Kõik kolm aga lubasid seista selle eest, et Peeter Kopvillemi lauluvaramu jõuaks Eestiski CD-plaadile.
ISA JA POEG KOPVILLEMID väliseesti muusikas
Olaf Kopvillem (1. november 1926, Kiviõli – 21. juuli 1997, Burlington) oli keemik, kupletist ja koorijuht.
Ta õppis Jõhvi gümnaasiumis. Võeti Saksa sõjaväkke ja sügisel 1944 suundus taganevate üksustega Saksamaale. 1947. aastal lõpetas Geislingeni põgenikelaagris Geislingeni Eesti gümnaasiumi. Enne pääsu Kanadasse (aastal 1948) töötas kaevurina. 1956. aastal lõpetas Montreali ülikooli keemikuna.
Oli mitme ansambli ja koori juht ning asutaja. Kõige rohkem kuulsust tõid talle kupleed. Üllitas kolm heliplaati: “Vindilised viisid”, “Viise ja vinte” ning “Lenda, lenda lepalind”. Tema kuulsaim kuplee on “Klunker”.
Olafi poeg Peeter Hans Kopvillem (19. august 1954, Montreal – 10. mai 2016, Toronto) oli muusik ja ajakirjanik.
Õppis Hamiltonis Mc-Masteri ülikoolis ajalugu, töötas aastaid vanemtoimetajana ajakirjas Maclean’s ja aastatel 1993–1995 raadio Vaba Euroopa toimetuse juhina Münchenis.
Peeter Kopvillemi esimene heliplaat “Kuku sa kägu” ilmus Kanadas 1984. 1989. a. valmisid “Uued laulud”. Samal aastal tegi Eestis eduka kontserttuuri.
Viimati ilmus Peeter Kopvillemi muusika Eestis Vaiko Epliku koostatud kogumikul “Esto-Muusika: Ulgu-Eesti leviplaadid 1958–1988”.
Peeter Kopvillem pälvis 2016 Valgetähe V klassi teenetemärgi.
