Võidupäeva hommikul taasavati Viljandis Vabaduse platsil Amandus Adamsoni originaalkujude järgi taastatud vabadussammas.
Taastatud vabadussamba avasid president Alar Karis, peaminister Kaja Kallas, kaitseminister Hanno Pevkur, kaitseväe juhataja kindral Martin Herem, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ning Viljandi volikogu esimees Helmen Kütt ja Viljandi linnapea Madis Timpson. Mälestussamba taaspühitsesid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja EELK Viljandi praostkonna praost Marko Tiitus.
Tseremoonial asetati samba jalamile ka pärjad ning ühendati muinastuli ja mälestustuli võidutuleks.
Viljandimaa vabadussamba rajamine sai alguse veebruaris 1920, kui sündis hilisem Vabadussõjas langenud sõdurite mälestamise Sakalamaa komitee. Septembris 1925 sõlmiti leping skulptor Amandus Adamsoniga. Monumendi pronkskujud valati Itaalias Firenzes ning samba betoonist tüvipüramiid valmis insener Villem Vaheri juhtimisel. Sammas püstitati Viljandi mõisa õunaaeda, mis sai hiljem nimeks Vabadusplats.
Mälestussamba suurejooneline avatalitus toimus 19. septembril 1926. Katte eemaldas riigivanem Jaan Teemant, pühitsesid EELK Saarde koguduse õpetaja Martin Torrim ja EAÕK metropoliit Aleksander. Sammas läks maksma 1 355 000 marka.
Monumendi purustasid kommunistid esimese Nõukogude okupatsiooni ajal, 19. juunil 1941. Säilinud betoonalus korrastati Saksa okupatsiooni ajal, kuid hävitati lõplikult teise Nõukogude okupatsiooni ajal kevadel 1949. Võõrvõim ehitas monumendi asupaika kommunistliku partei hoone.
Suvel 1988 öeldi esmakordselt välja samba taastamise mõte. Korduvad katsed rajada hoopis uus sammas luhtusid ning oktoobris 2015 otsustas Viljandi linnavolikogu ennistada mälestussamba algsel kujul ja algses kohas. Parteimaja lammutati suvel 2020.
Juunis 2021 sõlmisid Viljandi linn ning OÜ Kivikuvand ja T-Model lepingu Viljandimaa vabadussamba taastamiseks. Monumendi astmestik ja tüvipüramiid on valmistatud Portugali graniidist. Taasloodud pronkskujude autorid on Eesti skulptorid Tiiu Kirsipuu ja Ivan Zubaka. Sammas on algsest asukohast nihutatud mõne meetri jagu Vabaduse platsi keskpunkti poole ning see taastati fotode alusel.
Ajaloolise tagasivaate pani kokku Viljandi Muuseumi direktor Jaak Pihlak.
Mälestussamba taastamiseks on annetatud kokku 650 418 eurot. Riik andis 500 000 eurot, Viljandi vald 28 000 eurot, Põhja-Sakala vald 31 694 eurot, Mulgi vald 15 000 eurot, Põltsamaa vald 10 000 eurot ning Tõrva vald 1000 eurot. Sealhulgas on eraisikud ja ettevõtted annetanud 64 724 eurot. Lepingujärgselt on mälestusmärgi kogumaksumus 723 105 eurot. Viljandi linn panustab samba taastamisse puuduoleva osa, mis 20. juuni seisuga oli 72 687 eurot.
Jaak Pihlak ütles ERR-ile, et on sambaga väga rahul ja võrreldes algse monumendiga on selle samba tüvipüramiid graniidist ja see pärineb siis Portugalist. “Algsel monumendil oli see tüvipüramiid hoopis tehtud betoonist, nii et praegune monument on veel väärtuslikum ja veel kaunim kui oli algne,” sõnas Pihlak.
VES/ERR
