Üle ilma järjest populaarsemaks muutuva discgolfi ehk eestlasele suupärasemalt kettagolfi emamaa on teatavasti USA. Eestis on selle ala ajalugu pikk veidi üle kümnendi, aga ometi tõusis mullu ameeriklannade ees valitsejaks, koguni maailmameistriks pärnulanna Kristin Tattar.
Kristin on ka tänavu USAs mitu suurt turniiri võitnud ja juhib profisarja, ent siinkohal tahaks kirjutada hoopis teisest Ameerikat vallutavast pärnulasest – neljarattalist tsiklit ehk quadracer’it taltsutavast Kevin Saarest.
Kevin on vaid mõni aasta üle 20, ent ometi viis viimast aastat tulnud quadide krossi Euroopa meistriks. Pärnu Motoklubis isa toel sel puruneva tehnika ja sagedaste vigastustega (on Kevinilgi juba olnud kaks rasket selgroovigastust!) alal tippu tõusnud Saare ees seisis peale viiendat EM-kulda küsimus – kuidas edasi, Euroopas pole enam motivatsiooni. Unistus oli muidugi Ameerika, kus sõidavad kõik maailma kõvemad. Kevin kirjutas ookeani taha, vastust eriti lootmata, aga sai rõõmsaks üllatuseks nii litsentsi kui ühe motoperekonna, kes ta enda sekka võttis. Nüüd sõidabki Kevin Saar terve hooaja AMA ATV sarjas, kogeb karmimat konkurentsi ja püüab harjuda enda jaoks uue situatsiooniga, kus kõigi ees kihutamise asemel tuleb läbi higi, vere ja pisarate esikümnesse pürgida.
Eesti spordi üheks hiljutiseks märgiliseks sündmuseks tõotas kujuneda spordikongress. Viie aasta järel koguneti jälle keset Eestit Paides, ent seekord oli foorum teistsugune. Kas kasulik, peavad osalejad nüüd enda sisse vaatama. Kui eelmisel korral käis EOK president Urmas Sõõrumaa välja viljakad ideed Eesti spordilootuste koondamisest ja motiveerimisest, samuti mõtte viia kokku paljude alade klubisport ja üldhariduskoolid, siis nüüd rääkis Sõõrumaa oma filosoofilises kõnes väärtustest, esimese ülesastumisega spordirahva ees sai maha vastne kultuuriminister Heidy Purga. Spordikongressi tähtsamateks plokkideks olid huvitavad diskussioonipaneelid “Spordiliikumine muutuvas
ajas” ja “Spordi sisuliste vaidluste lahendamise raamistik”. Kongress oli igati hästi korraldatud, ent võib küsida – kuhu jäid kokkuvõtted ja hinnangud kongressidevahelisel ajal tehtule, kuhu jäid uued ideed ja suunad?
Kui nüüd tõelise sporditegemise juurde naasta, siis viimati elati Eestis kaasa kahemeetrise ja jämedahäälse kümnevõistleja Karel Tilga esinemisele Austrias Götzise võistlusel. Hiljuti 8482 punktiga MM ja OM-normi täitnud Tilga tegi Götzises üksikaladel kolm isiklikku marki, oli koguni 8500 punkti graafikus, ent altminek oma ühel trumpalal odaviskes ja punktikaotus teivashüppes andsid lõppsummaks 8403 punkti. Millega Karel ise vägagi rahule jäi.
Tartu on neil päevil Eesti, võib-olla koguni Euroopa võrkpallipealinn, sest Taaralinnas mängitakse Euroopa naiste hõbeliiga ja meeste kuldliiga kohtumisi. Eesti naiskond alustas Läti vastu, keda võideti emotsionaalse üksmeelega 3:1. Eesti meeskonna esimene vastane oli ülemerenaaber Soome, kellelt tuli vastu võtta selge 0:3 kaotus. Vaja on aga märkida, et üle pika aja taas eestlase (Alar Rikberg) juhendatav rahvuskoondis kaasab oma parimad, praegu Euroopa tippklubide hooajast puhkavad või vigastusi ravivad pojad alles kesksuvel, kui hakatakse valmistuma sügiseseks Euroopa meistrivõistluste finaalturniiriks.
Eesti korvpallis naases meistritroonile Tallinna Kalev/Cramo, hõbe jäi Tartule ja pronks mullusele meistrile Pärnule. Rahvusvahelisel areenil jäi Siim-Sander Vene Iisraeli Jeruusalemma Hapoeliga Euroopa meistrite liigas Bonni järel teiseks. Panevežyse Lietkabelises mängiv Kristian Kullamäe oli Leedu meistrivõistluste poolfinaalseerias hegemoon Vilniuse Žalgirise vastu küll meeskonna parimaid, ometi kaotati seeria 0:3. Hispaania meistriliigas on Sander Raieste ja Maik Kalev Kotsari koduklubi Baskonia veerandfinaalis vastamisi Badalonaga. Õhus ripub järjekordselt võimalus, et Kotsari ostab järgmiseks hooajaks endale Türgi suurklubi Istanbuli Fenerbache.
Telegrammstiilis spordist veel niipalju, et endine maletaja, suurmeister Ottomar Ladva võitis nädalaga pokkeris üle miljoni dollari. Ultrajooksja Rait Ratasepp kavatseb 25. juunil joosta Ameerikas Surmaoru kuue tunni jooksus üle 220 kilomeetri. Jutuga saunast külmikusse – suusahüppaja Artti Aigro liitus järgmiseks hooajaks Norra koondisega.
Eesti sporti on viimastel päevadel räsinud kaks skandaali. Kõigepealt tõusis rassismipahandus ühel Tallinnas peetud rahvusvahelisel noorte korvpalliturniiril. Soome kuni 12-aastaste poiste võistkond nõudis Kohila meeskonna eemaldamist, kuna üht nende mustanahalist pallurit mängu ajal solvati. Hiljem selgus, et solvajat olid Soome poisid varem täidlusele viidates omakorda solvanud. Igatahes rumal lugu, millest ehk mõlemad pooled õppisid. Ehk ka seda, et Eesti kultuuriruumis ei ole “n-tähega” sõnal sama hull tähendus, kui mujal.
Teise skandaali põhjustas Eesti tennise kauane esileedi Kaia Kanepi, kes mängis Prantsusmaal paarismängu koos neutraalse lipu all esineva venelanna Gabujevaga. Eestis aktsepteeritakse küll agressorriikide Venemaa ja Valgevene sportlaste vastu sportimist, kui nad on kord juba võistlustele lubatud (Eesti on sellele lubamisele igati vastu) ning meie omad soovivad nendega võistelda, ent agressorriikides ja nende riikide sportlastega ühes tiimis võistlemist mitte. Kaia valas veel ajakirjanike küsimustele vastates õli tulle, rääkides inimsuhete lõhestamisest, poliitika ja spordi lahushoidmise vajadusest ning jagades putinlikke jutupunkte ukrainlaste süüdiolekust selles sõjas. Tulemuseks võib Kanepile olla Eesti riigi toetusrahade kadumine, tühistamine ajakirjanduse poolt ja kaasmaalaste maine kadu.
Enn Hallik
