• Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • Kontakt
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Login
  • Register
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • ENGENG
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
No Result
View All Result
  • ENGENG
Free Estonian Word - Vaba Eesti Sõna
  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona

Veel keelest meele teenistuses

VES by VES
25. juuli 2011
A A
15
VIEWS
Jaga Facebook'is

Kuna mul endal on ainult lühiajalised kogemused sovetisüsteemi praktiseerimisest, võlgnen tänu Eesti kontaktidele, kes loevad minu kommentaare ja varustavad mind täiendavate seletustega. Pärast eelmisi keeleteemalisi kommentaare sain ühelt kolleegilt selgitavat lisateavet, mis väärib edastamist.
Ta kirjutab muuseas: Mis puutub väljendisse kulakud ja „endised inimesed“, siis sisuliselt oli nii. Tegemist oli endiste suurtalupidajatega. Tegelikult seda „endist“ kasutati peaasjalikult mõiste ”kodanlik natsionalism” kontekstis.

Nõukogude süsteemi kontekstis oli kodanlik natsionalism levinuim süüdistus repressioonide teostamiseks võimu- ja kultuuritegelaste vastu Eestis 1940.-1941. aastal ja 1950. aastate algul.
NSV Liidus valitsev kommunistlik režiim sõnastas ühe talle vaenuliku ideoloogiana kodanliku natsionalismi, mille kandjad pidid olema ühtaegu klassilt (kodanlased) kui ka rahvuselt (mittevenelased) NSV Liidu vaenlased. Seejuures olid kodanliku natsionalismi tunnused ähmased ja varieeruvad. Kõige üldisemalt võidi selle all mõista nõukogudevastast meelsust ning selle levitamist, aga samuti kõrvalekaldumist ametlikust   ideoloogiast, ebasobivat sotsiaalset päritolu ja seotust endise kodanliku korraga. Mõistet kasutati nii ideoloogilises võitluses kapitalistlike riikidega kui ka sisevaenlase kindlaksmääramisel.
Kuigi kodanlik natsionalism esines kommunistlikus fraseoloogias NSV Liidu lagunemiseni, lõppes Stalini surma järel 1953. a. selle süüdistuse alusel otsene represseerimine. Teisisõnu lihtsustatult: kui Nõukogude Liit oli Eesti okupeerinud ja annekteerinud, kasutati süüdistust kodanlikus natsionalismis omariikluse pooldajate ning teiste poliitilises ebasoosingus isikute represseerimise ettekäändena. Sealt tuli ka lühendatud väljend kodanlikule natsionalismile – kodnatsid. Viimase lühendatud sõna teine pool oli kõlaliselt väga sarnane saksa fašistliku ideoloogia kandjate natsidega. Kuna ka Pätsi valitsust pidas nõukogude kord fašistlikuks, siis haakus kommunistide jaoks väga ilusasti kodnats ja fašism.
Ilmsesti sealt see laialt venelaste seas levinud arusaam, et eestlased = fašistid, laiemalt baltlased = fašistid. Nõukogude armees kasutati baltlaste kohta kuni nõukogude korra lõpuni sõimusõna fašistid. Eriti ägenes see 1980-ndate aastate lõpul kui Baltimaades tõstis pead rahvuslik liikumine (võrreldi alateadvuslikult natsismiga. Natsionalism = natsism. Tavavenelase jaoks on selline võrdlus kerge tulema.)
Hiljuti näidati ETV-s eestlaste poolt tehtud filmi „Fritsud ja blondiinid” (2008). Paljud Balti näitlejad kehastasid 1950.–1980. aastatel Nõukogude Liidu kunstilistes propagandamängufilmides SSi ja Wehrmacht’i ohvitsere. Natsid pidid kinolinal paistma klišeeliselt lamedad kurjamid, ühemõõtmelised jõledused, paadunud lurjused, mundris masinad ja hingetud kõrilõikajad, kelles oli välistatud igasugune inimlikkus. Ometi võttis Nõukogude filmipublik nad salamisi eeskujuks, sest kurjus ja pahelisus on maagiliselt peibutavad ning Balti näitlejad suutsid üle stampide välja mängida psühholoogiliselt peenemat kude – neetud fašistidest hoovus mingit seletamatut teise inimese võlu. Moskva pirukasaalis nähtud läti näitlejat peeti aga ehtsaks natsiks, sest koolipoisid lihtsalt ei eristanud mängu ja reaalsust, ekraanil nähtut võeti süüdimatult tõsielu pähe ja Baltikum sai laiemalt külge fašismi märgi. Too läti näitleja oli esitanud saksa ohvitseri rolli vene poisi jaoks nii tõetruult, et ta pidas toda näitlejat ka reaalelus fašistiks. Seega, ka nõukogude filmikunsti kaudu hakkas edasi ketrama seesama teema, et baltlased ongi fašistid (vt Tarmo Teder, Sirp 16.05.2008).
Samast filmist kõneles üks vene filmikriitik. Üsna arukas ja asjalik arutlus. Ta leidis, et Suurest Isamaasõjast on venelaste jaoks kujundatud religioon. Sellest sõjas rääkides on kasutusel isegi väljend püha sõda. Vastav venekeelne propagandistlik laulgi hakkas levima sõja ajal. Seega Teise maailmasõja teemadel midagi teistpidi väljendada – see on juba iseenesest pühaduse teotamine. Niisiis on tegemist sõja religioonistamisega ja seda inimese seest välja juurida on vägagi raske. Püha sõja käsitlus on praegusel Venemaal kujundatud riiklikuks religiooniks. Ka siin oli keelelisi modifikatsioone, kus mõistetele omistatakse teistsugused tähendused.  
 Niipalju minu kontakti asjakohaseid täiendavaid selgitusi. Neid propagandafilme on näinud vist ka Medvedev? See on laiahaardeline probleem, millele pole näha kerget lahendust. Ajaloos on see eksisteerinud kogu aeg, selle läbiviimise vahendid on aga moodsa tehnika ajajärgul muutunud. Tavaliselt sunnib suurem võim tihti oma tõlgenduse peale, aga võitjatest võivad saada ka kaotajad.

Vello Helk

ShareSend

Get real time updates directly on your device, turn on push notifications.

Disable Notifications
VES

VES

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht. Lehte annab kord nädalas välja 1949. a. asutatud aktsiaselts The Nordic Press, mille peakontor asub New Yorgi linnas. Vaba Eesti Sõna kajastab Ameerika eesti kogukonna elu, talletades seda ka järgnevatele põlvedele ning toetab eesti keele, kultuuri ja traditsioonide säilimist Ameerika Ühendriikides.

Related Articles

Kalev Vilgats: Jätkub Kaja Kallase grillimine,kes on järgmine peaminister?

15. september 2023
24

Kalev Vilgats: Keskerakond võib poolduda

15. september 2023
15

Tõnu Lehtsaar: Huumorist naljavaesel ajal

15. september 2023
19

Kalev Vilgats: Skandaalitorm raputab Kaja Kallase peaministritooli

13. september 2023
18
Load More

Lisa kommentaar Tühista vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

I agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.

  • Digital Newspaper

    111 shares
    Share 44 Tweet 28
  • American Translator Opens Multilingual Bookstore-Cafe
    in Haapsalu

    20 shares
    Share 8 Tweet 5
Tallinn Digital Summit 2023: Technology Is to Empower Societies

Tallinn Digital Summit 2023: Technology Is to Empower Societies

25. september 2023
Mary Germain: Estonian Handicrafts Are Admired and Practiced by Non-Estonians, Too

Mary Germain: Estonian Handicrafts Are Admired and Practiced by Non-Estonians, Too

25. september 2023
Cleveland Estonians Celebrated the One World Day Festival

Cleveland Estonians Celebrated the One World Day Festival

25. september 2023
ADVERTISEMENT

Kategooriad

  • Arvamus
    • Arvamus
    • Juhtkiri
    • Kommentaar
    • Lugejakiri
  • Kategooriata
  • Kogukonnad
    • Idarannik
    • Kesk-Lääne
    • Läänerannik
    • Maailmas
    • Noored
  • Kokkuvõtted
  • Organisatsioonid
  • PDF Ajaleht
  • Teema
    • Äri
    • Inimesed
    • Kokandus & Kodu
    • Kunst ja kultuur
    • Poliitika & Ühiskond
    • Sport
    • Teadus & Tehnoloogia
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
Vaba Eesti Sõna

Vaba Eesti Sõna on ainuke USA-s ilmuv eestikeelne ajaleht, välja antud kord nädalas 1949a asutatud aktsiaselti The Nordic Press’i poolt, mille peakontor on New Yorgi linnas.

Toetajad:

  • Esileht
  • Piirkonnad
  • Arvamus
  • Uudiseid Eestist
  • Väike Eesti Sona
  • Meist
  • Kontakt
  • Organisatsioonid
  • PDF ajaleht
  • Privacy Policy

Viimaseid uudiseid

  • ÜEKN annab teada: Tallinnas tuleb suurpõgenemise 79. aastapäeva konverents
  • Kunstnik Liis Koger toob oma abstraktse kunsti paremiku New Yorgi Eesti Majja
  • Saaremaal saab 13. sajandi Valjala emandale silma vaadata

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

No Result
View All Result
  • ENGENG
  • KUNST & KULTUUR
  • INIMESED
  • ÄRI
  • TEADUS & TEHNOLOOGIA
  • POLIITIKA & ÜHISKOND
  • SPORT
  • Meist
  • Organisatsioonid
  • Kogudused
  • Reklaam
  • PDF ajaleht
  • Telli
  • Kontakt
  • Eelmine Veebileht
  • Login
  • Sign Up
  • Cart

© 2023 The Nordic Press, Inc. | Brand Development by The VL Studios

Welcome Back!

Login to your account below

Forgotten Password? Sign Up

Create New Account!

Fill the forms bellow to register

*By registering into our website, you agree to the Terms & Conditions and Privacy Policy.
All fields are required. Log In

Retrieve your password

Please enter your username or email address to reset your password.

Log In

Add New Playlist

This website uses cookies. By continuing to use this website you are giving consent to cookies being used. Visit our Privacy and Cookie Policy.
Are you sure want to unlock this post?
Unlock left : 0
Are you sure want to cancel subscription?