Valitsus kiitis e-istungil heaks 802,9 miljoni euro suuruse lisaeelarve ja sellega seotud kolm seaduse eelnõu ning saadab need riigikogule. Lisaeelarvega kaetakse kiireloomulised julgeoleku tugevdamise, Ukraina sõjapõgenike ja Eesti inimeste kriisis hakkamasaamisega seotud kulud.
Valitsuse tehtud lisaeelarve otsuste maht on 732 miljonit eurot, koos mitmete maksuvaldkonna muudatustega on kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht kokku 802,9 miljonit eurot.
Eelarvest 257,3 miljonit läheb energiajulgeoleku tugevdamiseks, 247,6 miljonit julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks ning sõjapõgenikega seonduvate esmaste kulude katteks 242,7 miljonit eurot. Taastatakse valitsuse reserv 100 miljonit eurot, kust võeti enne lisaeelarve koostamise otsust raha kriisidega toimetulekuks.
Rahandusministter Keit Pentus-Rosimannus kinnitas, et Eestile moodustatakse gaasivaru ja investeeritakse vedelgaasi ujuvterminali LNG võimekuse loomisse. Et aidata inimestel keeruliste oludega toime tulla, suurendatakse toimetulekupiiri 150 eurolt 200 euroni. Novembris, kui energiakulud kõrged, toetab valitsus ühekordselt 50 euroga lastega peresid ja pensionäre. Investeeringuna elanikkonna kaitsesse luuakse 16 suuremasse linna ohuteavitussüsteem.
Haridus- ja Teadusministeeriumile eraldatakse lisaeelarvega kokku 77,2 miljonit eurot. Enamus lisarahast – 76,7 miljonit eurot – on mõeldud sõjapõgenike haridusega seotud kuludeks.
