Väliseesti õpetajad said seekord kokku pealinnas Tallinnas, kuigi 2006. aasta Tartu Ülikooli korraldatud suvepäevadest alates on ka mitmel pool mujal Eestis koolitusi peetud.
Tänavu oli suvekooli registreerunud 55 osalejat ja neid oli üle ilma, välja arvatud Austraaliast. Esindatud olid Kanada, USA, Rootsi, Soome, Saksamaa, Belgia, Läti, Inglismaa, Ungari, Venemaa, Holland ja Luksemburg.
Väliseesti õpetajate suvekool kutsutakse iga-aastaselt kokku eesmärgiga innustada ja tunnustada väljaspool Eestit töötavaid eesti keele õpetajaid ning anda neile uusi teadmisi ja oskusi tööks eesti keelt ja kultuuri õppivate lastega väljaspool Eestit. Samuti saavad osalejad ülevaate erinevate Eesti piirkondade aktuaalsetest keele- ja kultuurimaastikest ning teemadest.
Õpetajate poolt olid kolm sisutihedat ja pikka koolituspäeva kantud kokkusaamise rõõmust ja õhinast uute teadmiste järele, mida oma õpilastele välismaale kaasa viia. Suvepäevade väärtus peitubki ju nii koolitustel jagatavas informatsioonis ehk teoorias kui sama palju ka selliste ühisürituste sotsiaalsetes hüvedes. See on harv võimalus kohtuda teiste koolide esindajate ja õpetajatega ning nendega kogemusi ja mõtteid vahetada.
Eelmisel aastal alustas Eesti riik väliseesti õpetajate tunnustamisega. Väliseesti seltside ja kokkusaamiskohtade-koolide ümber kogunevad ju terved eesti pered, mitte ainult lapsed. Elutöö tunnustuse said Tiiu Salasoo ja Urve Aivare aastakümnete pikkuse panuse eest väliseesti laste ja noorte eesti keele ning kultuuri õpetamisse ja hoidmisesse Austraalias ja Lätis.
Kauaaegsete õpetajate (staaži 16+ aastat) tunnustuse said teiste seas ka Laine Kõiva-Kingo, Merike Siismets, Luule Prima, Kaie Pallo, Janne Sepp ja Leelo Kask Ameerika Ühendriikides.
Selle aasta veebruarist liikus väliseesti koolide õppe koordineerimine Eesti Keele Instituudi alla ja uueks koordinaatoriks sai Merike Barborak. Merike on olnud eesti kultuuri hoidja New Yorgis ja töötanud pea kakskümmend aastat New Yorgi Eesti kooli õpetajana ja juhatajana.
Haridus- ja Teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kätlin Kõverik oli Merikesele heaks nõuandjaks suvepäevade korraldamisel ja aitas kaasa ideede ning logistikaga.
Koolituspäevad korraldas Eesti Keele Instituut koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Seekord panustas palju ka Lastekirjanduse Keskus, sest järgmine aasta on pühendatud teemale “Eesti Raamat 500”.
Seoses teema-aastaga tutvustas Lastekirjanduse Keskus oma kutsuvas ja ilusas majas vanalinnas enda töid ja tegemisi ning eesti lastekirjandust. Õpetajatele polnud vaja seletada raamatuaasta motot, Hando Runneli lauset “Rahvas algab raamatust”.
Logopeed Kristel Lempu rääkis liiga rasketest raamatutest: “Kui lapsel on raske kuulata, on tekst talle liiga raske”. Kõneharjutustega muinasjuttude näitlemisel koos täiskasvanuga õpib laps nii elukogemust, häälikuid kui ka rääkimist.
Lastekirjanduskeskuse ellsa.ee andmebaasist saab lastekirjandust otsida teemade järgi, ka lihtsas keeles. Lihtne keel on keeleõppijale esmatähtis. Eesti lapsed välismaal, ümbritsetuna võõrkeelest või mitmikidentiteeti omavad lapsed, ei suudagi lugeda väga keerulisi tekste.
Semiootik Daniele Monticelli rääkis eesti keele õppega seotud hirmudest.
Kultuuriline mitmekesisus on õpetajatele tuttav. Eesti õpetaja tööd välismaal iseloomustab kultuuridevaheliste sidemete loomine ja kirevuse aktsepteerimine ning soodustamine ja selles kooris “oma laulu” õppimine.
Teame, et endast andmine, oskuste õpetamine, praktilised mured, töö lastega ja meeskonnaga võib vahel ka kurnata. Enesehoiust rääkis Maili Liinev Südamega nõustamis- ja koolituskeskusest. Ei ole midagi tähtsamat õpitulemusi silmas pidades, kui õpetaja särasilmad!
Lisaks Maili lugemismängudele näitas Kristiina Vaikmets Huvi OÜ-st uusi mänge ja leidlikke vahendeid, millega mänge luua. Asjad, millega lapsed tänapäeval mängida tahavad, peavad olema ilusad ja mängima kutsuma. Ja mängides lapsed õpivad.
Marju Kõivupuu loengus “Eestlusest muutuvas ajas” oli muhedat nalja ja tõsisematki juttu keelest ja kaduvatest sõnadest.
Kolme päeva mahtusid veel vestlusringid, töötoad ja ekskursioonid. Järgmine kord kohtuvad väliseesti õpetajad Emakeelepäevadel Hamburgis.
Suvepäevade vormis koolitus toetab õpetajate ja koolide omavahelist koostööd ja seeläbi annab eeldusi ning lisab õpetajate motivatsiooni oma tegevust jätkata. Nii ka seekord.
Huvitav programm, samade väärtustega kaasteelised, hea toit, põnevad kohad ja ekskursioonid – see kõik täitis hinge tänulikkusega ja jättis tunde, et väliseesti õpetajat väärtustatakse Eestis. Õnnelikena lahkusime viimasel päeval Lastekirjanduskeskusest, Celia Roose regilauluõpitoa laulud kõrvus kajamas, kui keskuse uksed juba suletud olid. Veel oleks entusiasmi jätkunud.
Meile on tähtis eesti keele ja tavade tundmine välismaal. Et mujal elavate laste ja perede uks Eestisse alati lahti jääks ja et eesti kultuur teiste kultuuride hulgas elaks ja maailma rikastaks.
Elo Põlendik,
Kirkonummi, Soome
