Tillukeses Vändras elab heas mõttes rattafanaatik Erich Perner. Nüüd juba pensionil ja taandunud, tervis pole kõige parem. Aga ikka enam paistab, et see ise kunagi veidi ratast sõitnud ja Vändras 15-20 aastat tagasi Viko klubi loonud ja visalt noori treenima hakanud mees kas oli ülihea silmaga või teenis lihtsalt lotovõidu. Sest tema kaht õpilast, Rein Taaramäed ja Tanel Kangertit, parajatest võrukaeltest pinginaabreid Vändra keskkoolist, teab nüüd mitte üksnes Eesti spordisõber, vaid kogu jalgrattamaailm.
Ning parimas sportlaseeas, 26-sed Kangert ja Taaramäe lähevad tänavugi jõudsalt ülesmäge. Taaramäe on kuulsa minevikuga Cofidise klubi esisõitja, kes sai hiljuti Prantsusmaal Dauphine tuuril seitsmenda koha ja ründas etappidel koos kuulsa Alberto Contadoriga. Cofidis läheb koos Taaramäega lähipäevil Tour de France’ile ja neid sõite tasub jälgida.
Kangert sõidab maailma ühes rikkamas rattatiimis, Kasahstani Astanas ja temagi on seal tegija, mitte veekandja. Hiljutise Šveitsi mitme-päevasõidu lõpetas ta viimase etapi teise, kokkuvõttes kuuenda ja meeskonnas esimese kohaga.
Kunagised pinginaabrid on lisaks sõidule ka väsimatud ja head sõnameistrid, seega tasub üles otsida ja lugeda nende blogisid. Kuidas mõte ja sulg õhtul peale kooma piiril lõppenud mägiseid etappi veel töötab, on üpris mõistetamatu. Aga poistelt, eriti Taaramäelt kukub veel pärleid.
Kergejõustikuhooaeg kogub hoogu
Tänavuse suve kergejõustikumaasikas on MM Moskvas. Eesti lootused seal ja üldse hooajal on kahesugused. Esiteks tahaks, et meie ainuke tipp kettaheitja Gerd Kanter püsiks seal teravas tipus ja seegi kord medali teeniks. Ühest küljest on sellega seis praegu ärev, sest Kanteri selg on haige ja ta pearivaalid poolakas Piotr Malachowski ning sakslasest olümpiavõitja ja maailmameister Robert Harting on juba visanud 71.84 ja 69.91, Kanteril on aga kirjas vaid 65.52. Aga teisest küljest tasub kuulata Kanterit, kes väidab, et MM-ini on aega ja küll tema selleks ajaks terveks ning vormi saab.
Teine Eesti lootus on, et end näitab vähemalt isiklikke rekordeid purustades uus põlvkond. Maicel Uibo tegigi juba kümnevõistluses üle 8200 punkti, Rain Kask hüpps kodus kaugust 8 meetrit, Rasmus Mägi jooksis Šveitsis Eesti 400 m tõkkejooksu rekordi.
Kergejõustikuteema lõpuks – tänasest rääkides ja homsest unistades ei tohi unustada ka eilset. Eestis räägitakse-kirjutatakse praegu palju USA ülikoolide süsteemis edukalt võistlevast Marek Niidust ja peaaegu ei räägita Torontos elavast 72-aastasest Ergas Lepsist. Aga see mees oli 1960. aastal Rooma olümpial 800 meetri jooksus veerand- ja 1964. aastal Tokio olümpia 1500 meetri jooksus poolfinaalis, võitis 1967. aastal USA sisemeistrivõistlused, tuli Michigani dressis teatejooksus kaheksa korda USA ülikoolide meistriks!
Sõudjate neljapaat lagunes
Londoni olümpial oli Eesti meeste neljapaat neljas. Seejärel paatkond lagunes – Kaspar Taimsoo ja Allar Raja otsustasid jätkata kahekesi, teenekas Tõnu Endrekson (Pekingi olümpia hõbe) ja Andrei Jämsä ühesel. Ettevalmistus hooajaks oli meestel erinev (Taimsoo ja Raja harjutasid Austraalias, kaks ülejäänut kodus), aga nagu näitasid Euroopa ebaõnnestunud meistrivõistlused, panid mööda mõlemad seltskonnad.
EM-i järel otsustati pöörduda tagasi neljapaaditeema juurde, aga tekitati sellega korralik pahandus. Nimelt vahetati eessõudja Taimsoo ettepanekul üks mees paadis välja – Jämsä asemele istutati noorem Kaur Kuslap. Asja ei mõistnud Endrekson, väites, et Jämsä on Kuslapist tugevam, ja kinnitades, et ilma Jämsäta tema sellesse paati ei istu. Ei istunudki ja nii asendati temagi noorema mehe, Sten-Erik Andersoniga.
Maailmameistrivõistlused Lõuna-Koreas peetakse alles sügisel, aega optimaalset koosseisu otsida ja lihvida on, aga tolm Eesti mullu parimaks tunnistatud võistkonna ümber ilmselt sõudmisele kasuks ei tule. Sest kõlanud on vastastikku üsna rämedad sõnad.
Müürsepp palgati Valgevenesse
Eestis ehk mitte kõige kaugemale-kõrgemale (Priit Tomson on ju kahekordne maailmameister!) aga ikkagi korvpallurite unistuste liigasse NBA-sse jõudnud Martin Müürsepp (1996-98 Miami Heatis ja Dallas Mavericksis) aitas seni abitreenerina Tallinna Kalev/Cramo meeskonda, nüüd aga palgati ta abitreeneriks Valgevene rahvusmeeskonda. Ja täiesti võimalik on, et EM-valikmängudes tuleb Eestil mängida just Valgevenega, kelle pingi peal meie meestest kõike teadev Müürsepp istub.
Enn Hallik,
Pärnu Postimees
