Täna, 4. detsembril 100 aastat tagasi algasid ühed kõige olulisemad rahvusvahelised läbirääkimised Eesti jaoks. Kaks kuud hiljem allkirjastasid Eesti ja Nõukogude Venemaa tänu meie rahudelegatsiooni jõupingutustele Tartu rahulepingu ning Eesti Vabariik sündis de jure.
Kui „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“ pani alguse Eesti riigi lootusrikkale tulevikule, siis Tartu rahu on meie riigi küpsustunnistus ja esimene suur saavutus noore Eesti riigi välissuhtluses.
Olgugi et juba enne Tartu rahulepingut olid meil mitmete riikidega diplomaatilised suhted de facto, siis pärast seda sai Eesti ametlikult võtta sisse oma koha rahvusvahelises kogukonnas. Seega tähistame üheskoos Tartu rahuga lähikuudel ja -aastatel paljude riikidega ka diplomaatiliste suhete sõlmimise suuri ümmargusi juubeleid.
Nagu iga tähtsa lepingu puhul, ei tohi unustada ka seda diplomaatilist vilumust ja rasket tööd, mis allkirjastamisele eelnes. Täna asetatakse mälestusküünlad meie rahudelegatsiooni liikmetele: Jaan Poska, Mait Püümann/Püümets, Ants Piip, Julius Seljamaa ja Jaan Soots. Tartus ja üle Eesti toimuvad 27. jaanuarist 3. veebruarini 2020. aastal pidustused, et meie riigi ühte alusteksti väärikalt mäletada, mõtestada ja tunnustada.
Välisminister
Urmas Reinsalu
