Brüsselis NATO välisministrite kohtumisel tervitas välisminister Urmas Paet lennukite arvu suurendamist Balti õhukaitsemissioonil ning tänas liitlasi lisapanuse eest. „Ämari lennubaas on valmis alaliselt osalema Balti õhuturbemissioonis,“ kinnitas Paet.
Pärast Venemaa vägede sissetungi Krimmi poolsaarele on NATO tugevdanud Balti õhuturbemissiooni. Tavapärase nelja hävituslennuki asemel turvab hetkel Balti õhuruumi 10 USA õhuvägede hävitajat ning Suurbritannia, Taani, Portugal, Prantsusmaa ja Saksamaa on teatanud oma valmidusest lisalennukeid saata.
„Samas peame alliansina arendama pikaajalist ja pidevat NATO liitlasvägede kohalolu meie regioonis,“ teatas Paet. Välisministri sõnul on oluline tagada Eesti ja teiste Balti riikide tugevam kaitse alaliselt ning järjepidevalt, mitte vaid puhkenud kriisile reageerides.
Välisminister Paeti sõnul andsid välisministrid NATO Euroopa vägede ülemjuhatajale ülesandeks lähiajal välja töötada sõjaliste meetmete pakett NATO piiririikide heidutustaseme tõstmiseks.
Vastukaaluks Venemaa tegevusele ning julgeoleku ja stabiilsuse suurendamiseks Euroopas peab NATO tugevdama kontakte Ukraina ja Gruusiaga. „Eesti toetab poliitilise ja praktilise koostöö suurendamist Ukrainaga. Eriti oluline on NATO-poolne tugi Ukraina kaitsesektori arendamisel, ühisõppuste läbiviimine ning NATO väljaõppeprogrammide laiem avamine Ukrainale,“ sõnas Paet.
Paeti sõnul on Krimmi poolsaare annekteerimisega Venemaa rikkunud rahvusvahelist õigust ning läinud vastuollu NATO-Venemaa koostöölepinguga. Paeti kinnitusel peatab allianss kogu NATO ja Venemaa vahelise koostöö.
1997. aastal sõlmitud NATO-Venemaa koostööleping sätestab muu hulgas, et kumbki osapool ei kasuta jõudu üksteise ega kolmandate riikide suveräänsuse, territoriaalse terviklikkuse ja poliitilise iseseisvuse vastu. NATO on korduvalt hukka mõistnud Venemaa sõjalise sissetungi Ukrainasse ning Krimmi poolsaare annekteerimise.
Välisministeerium
