Ajavahemikul 1. detsembrist 2014 kuni 31. märtsini 2015 aastal viis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) läbi fookusgrupi uuringu välismaale tööle ja elama siirdunud inimeste hulgas. Uuringu läbiviimist juhtis sotsioloog Urmas Espenberg. Teda abistasid Timo Kalaus ning EKRE Soome osakond. Uuring oli avalik ja selleks kasutati ankeedi edastamist ja vastuste kogumist interneti, e-posti ja Facebooki portaalide kaudu. Uuringu läbiviimist abistas infoga Soomes asuv kohalik eestlaste raadiojaam „Fin-Est“ raadio.
Kokku vastas uuringule 90 inimest. Neist 60 olid naised ja 30 mehed. Kõige rohkem vastajaid oli Soomest 33, Skandinaavia maadest (Rootsi, Norra, Taani) 18, Suurbritanniast ja Iirimaalt vastas 15 inimest, Saksamaalt 9, USAst 6 ja mujalt 9 inimest. Välismaale lahkunute varasem elukoht oli kõige enam Tallinn ja Harjumaa 34, Lõuna-Eestist pärines 24 inimest, Lääne-Eestist 17, Kesk-Eestist 10 ja Ida-Virumaalt 5 inimest.
Valdav enamus inimestest 42, pidasid kodumaalt lahkumise peapõhjuseks tööpuudust, väikest palka, laenukoormust ja teenuste vähesust kodukohas.
Väljavõtteid vastustest:
„Palk oli väike ja võlad aina kasvasid.“
„Seoses euro tulekuga jäin oma pere eelarvega kinni. Hinnad kasvasid ja palk ei jõudnud enam järele. Olin kindel, et minust majanduspõgenikku ei saa, ometi olen juba 13. kuud Soomes. Eestis oleva elamise ostsin Soome palga eest välja kahe kuuga, Eestis töötades oleks pidanud pangalaenu võtma ja oma 15 aastat orjama.“
„Minu kodumaalt lahkumise põhjus oli napp sissetulek ja vähene tunnustus tööturul.“
„Olin 58-aastane, kui mind koondati, uut töökohta enam leida ei õnnestunud, siis tabas mind depressioon, aga arstiabi ei saanud ilma kindlustuseta endale lubada.“
„Suurem rahateenimise võimalus, elukvaliteedi tõus.“
„Kaotasin töö ja tekkisid võlad, kui tuli pakkumine Londonisse, võtsin pileti ja nüüd juba 6 aastat siin.“
„Sissetulek ei võimaldanud inimese kombel ära elada, eriti peale euro tulekut läks olukord nii hulluks, et olin sunnitud pagema Iirimaale.“
Poliitilistel ja sotsiaalsetel põhjustel, nagu võimu võõrandumine rahvast, minu hääl ei loe, riigil pole mõtet, vähemuste ahistamine, naiste alavääristamine, rahvustevahelised pinged, lahkunuid oli vastuste põhjal 12, kõik naised.
Väljavõtteid vastustest:
„Usk Eesti riiki oli täiesti kadunud. Eesti poliitikud ei meeldinud absoluutselt, välismaal on palju tolerantsem ühiskond.“
„Ei näinud Eestis enam tulevikku.“
„Kuna olen pooleldi venelane, ei meeldinud eestlaste üleolev suhtumine venelastesse.“
„Vastuvõetamatu poliitika, kodanikualgatuste pärssimine ja otsedemokraatia puudulikkus.“
„Naisi kiusatakse taga, on palju homofoobiat ja vähe sallivust.“
„Eestile surutakse peale pseudoväärtusi nagu homoabielud, jne.“
„Liiga palju venelasi, ja ma ei näe võimalust, et nad lahkuksid.“
Kaksteist inimest lahkus Eestist seoses abiellumise või perega ühinemise tõttu, enamasti naised.
Väljavõtteid vastustest:
„Minu lahkumise põhjus oli mu elukaaslane, kellega tutvumise hetkel oli ta juba 4 aastat Soomes elanud.“
„Mees sai Hispaanias tasuva töö, läksin talle järele.“
„Abiellusin USA kodanikuga ja kolisin sinna.“
Kuus inimest lahkus Eestist, kuna siirdus õppima.
Väljavõtteid küsitlusest:
„Lahkusin Eestist õppimise pärast. Mees läks õppima metallide töötlemist ja mina ettevõtlust.“
„Läksin ülikooli õppima.“
„Lahkusime lapse spordiharrastuse tõttu Taani, Eestis polnud selliseid võimalusi sulgpalli mängida ja kannatas ka kool.“
Mõnel muul põhjusel, nagu soov end proovile panna, halb kliima, väljakutsete vähesus, lahkus Eestist 18 inimest.
Väljavõtteid küsitlusest:
„Igav külm maa, kus kogu aur läheb enda elushoidmiseks. Tundsin, et säärane asi pole minu jaoks, ja lahkusin.“
„Tundsin, et minu jaoks pole siin piisavalt väljakutseid.“
Immigrandistaatusega oma asukohamaal olid rahul pooled inimestest ehk 45, rahul ei olnud 24 inimest ja 21 inimest kõhkles ega osanud vastata.
Väljavõtteid vastustest:
„Olen väga rahul oma staatusega Soome riigis. Hetkel veel keelt nii hästi ei räägi, aga kavatsen seda õppida. Kodu ja pere on siin ja kavatsen ka kodakondsust taotleda. Eesti on mu kodumaa, aga siiski olen Soome riigile truu.“
„Kindlasti ei ole ma rahul oma immigrandi staatusega, olgugi et tegemist on nn heaolu riigiga. Elada oma kultuuri ja keele sees on ülim õnn.“
„Immigrandistaatus on minu enda valitud ja seega pole väga mõtet selle üle nuriseda, alati saab ju Eestisse tagasi pöörduda.“
”Mul ei ole ühtset kodumaad, olen kosmopoliit, kõik kogemused ükskõik mis riigis on head.“
„Mulle on jäänud mulje, et eestlastest peetakse Rootsis rohkem lugu kui kasvõi bosnialastest või isegi poolakatest.“
„Üldiselt olen rahul, kuid aeg-ajalt tunnen ka enda nahal mõningaid võõravihatorkeid.“
„Olen rahul, kuid aeg-ajalt piinab koduigatsus.“
„Käib ka, aga eelistaksin siiski Eestisse tagasi tulla.“
„Elan Inglismaal. Sisserändajate kombed jätavad soovida, aga inglise viiskus on üsna tolerantne ja suurte piiridega…“
Küsimusele, kas tuleksite Eestisse tagasi, kui selleks võimalus avaneb, vastas kindlalt jaatavalt 27 inimest, eitavalt 21 inimest. Ligi pooled, 42, ütlesid, et kaaluvad seda võimalust tihti, kuid pole veel kindlalt otsustanud.
Väljavõtteid uuringust:
„Eestisse tuleksin ma tagasi siis, kui seal muutuks kõik selliseks nagu Soomes.“
„Jah, aga selleks peaks Eesti riik muutuma tolerantsemaks vähemuste suhtes.“
„Eesti on minu jaoks risti ja põiki läbi käidud, midagi uut avastada pole, seega tagasi väga ei tõmba…“
„Külastan Eestit igal võimalusel…“
“Ma ei oleks kunagi oma kodumaalt lahkunud, kui ma poleks sundolukorda sattunud.“
„Tuleksin küll, aga kardan riski võtta ja otsast alustada.“
“Tuleks tagasi, aga sellise palga maksmine nagu Eestis on inimeste mõnitamine.“
„Inglismaal on tore elada, aga süda kisub Eesti poole.“
Millised asjad võiksid Eestis teisiti olla, et sooviksite kodumaale naasta. Ligi pooled vastanutest ehk 42 inimest naaseks kodumaale juhul kui elu materiaalne pool (palgad, töö, teenused kodukandis jne) paremaks läheks.
Väljavõtteid uuringust:
„Ametiühingud peaks korralikult tööle saama ja teiseks, Eesti ei saa ega tohi olla lõputult odav allhankemaa.“
„Tööle vastav palk.“
„Tagasi tuleks siis, kui palk tõuseks, hinnad aga jääks mõõdukaks. Samuti, et arstiabi oleks kättesaadavam ja töökultuur kõrgem.“
„Tuleks siis, kui mees saaks Eestis tasuva professorikoha, mis aga üsna ebatõenäoline.“
„Sissetuleku suurus, kodanikele paremad võimalused kinnisvara soetamiseks.“
„Kui saaks Riigikogu liikmeks, tuleks ikka, sobiks ka tasuv töö saksa keele tõlgina.“
„Eestisse tuleks siis, kui palk oleks parem.“
„Riik ei anna tagasipöördujatele mingitki abi, töö ja muu osas, seega väga riskantne.“
„Hinnad ja palgad on täiesti paigast ära, ei ole võimalik lihtsalt ots otsaga kokku tulla.“
„Inimesele peaks peale maksude tasumist 2/3 palgast kätte jääma, see, mis toimub praegu, on absurd ja tagasi ei meelita mind siia mitte miski.“
27 vastanu arvates peaks muutuma Eesti poliitiline ja sotsiaalne pool (valed erakonnad parlamendis, seadused, õiglus, sotsiaalse harmoonia nappus), siis võiks mõelda tagasitulekule.
Väljavõtteid uuringust:
„Luua oleks vaja ühtne Eesti, inimesed, kes seisavad Eesti ja eestluse eest. Lõpetada tuleks esimese Eesti soosimine.“
„Inimesed ja ühiskond võiksid olla heatahtlikumad ja sõbralikumad.“
„Soovida jätab Eesti maksusüsteem ja sotsiaalkaitsesüsteem.“
„Inimesed on väga kinnised ja ebasõbralikud, puudub empaatia. Kindlasti ei ole see koht, kus tahaks oma lapsi kasvatada.“
„Ei tule tagasi enne, kui politseiriik ja venelaste kohalolu on lõppenud.“
„Olen venelane, aga isa eestlane. Tulen tagasi, kui eestlased ei aja enam taga tõde ja õigust, aga see vaevalt juhtub…“
„Mind häirib liigne ameeriklaste kummardamine Eesti eliidi poolt.“
„Karistusseadustik on vale, liiga palju kurjategijaid jalutab karistamatult ringi.“
„Valimisseadus jätab soovida.“
„Korruptsiooni on liiga palju.“
„Kui ülemused hakkavad alluvatesse kui inimestesse suhtuma, võiks ju tagasi tulla.“
„Mind häirib lokkav kuritegevus ja prostitutsioon.“
12 inimese puhul oli tagasitulekuks olulise tähtsusega vaimne pool nagu rusutus, depressiivsus, hoolimatus.
Väljavõtteid uuringust:
„Kas palmid juba kasvavad? Kas kliima on paremaks muutunud, vaevalt küll?“
„Eestis on asjad ikka väga hullud, absoluutselt pole tasakaalu.“
Üheksale inimesele, kõik naised, ei sobinud meie haridussüsteem.
Väljavõtteid uuringust:
„Ei usu, et Eestis midagi muutub, laste haridussüsteem on kurnav ja väsitab lapsi…“
„Tuleksin Eestisse tagasi, aga kardan Eesti koolisüsteemi ja seda, kas mu lapsed saavad enam hakkama. Šotimaal on palju vabam ja demokraatlikum haridussüsteem, mis ei frustreeri lapsi.“
Mõningad kokkuvõtlikud lõppjäreldused:
• Ligi pooled inimesed (42) on lahkunud Eestist majanduslikel põhjustel ja tuleksid siia ka tagasi (samuti 42) juhul, kui elu majanduslikult paremaks läheks.
• Poliitilistel ja sotsiaalsetel põhjustel on lahkunud peamiselt naised ja nemad väga Eestisse tagasi ei kipu.
• Samuti moodustavad naised enamuse ülejäänud lahkunute grupist – õppima minek, perekondlikud põhjused ja abiellumine, jne.
• Ligi kolmandik inimesi (27) tahab kindlasti Eestisse tagasi tulla, aga veel suurem osa (42) on kahevahel. Üle veerandi vastanutest (24) ei ole rahul oma immigrandistaatusega võõral maal.
• Naised ei taha tulla enamasti tagasi nn „pehmetel“ põhjustel, neile ei meeldi laste kasvukeskkond ja koolisüsteemi peetakse liiga raskeks ning hierarhiliseks.
http://www.eesti.ca/valismaale-lahkunud-eestlaste-kusitlus/article44860
